Kes on viimase instantsi laenuandja?

26. august 2019

Kes on viimase instantsi laenuandja?

Viimase instantsi laenuandja on see, kelle poole p??rdutakse rahaliste vahendite kiireloomulise vajaduse korral, kui k?ik muud v?imalused on ammendatud. Pangad p??rduvad tavaliselt oma viimase instantsi laenuandja poole siis, kui neil ei ole v?imalik saada vajalikku rahastust oma igap?evaseks ?ritegevuseks. See v?ib juhtuda finantskriisi ajal, kui pangad hoiduvad üksteisele laenu andmast ja paljudel inimestel v?ib tekkida ootamatult soov oma raha pangakontolt v?lja v?tta.

Sellises olukorras tegutsevad viimase instantsi laenuandjana keskpangad. Seda rolli on tavap?raselt t?itnud keskpangad, kuna just nemad on eelk?ige vastutavad finantsturgude sujuva toimimise ja finantssüsteemi stabiilsuse eest. Nii aitavad nad kaitsta üksikisikuid ja ettev?tteid raskuste eest, mis v?ivad tekkida, kui pankadel on probleemid.

Kes on viimase instantsi laenuandja euroalal?

Viimase instantsi laenuandja ülesannet t?idavad ühiselt EKP ja 19 riigi keskpangad.

Milline on riikide keskpankade roll?

Euroala riikide keskpangad on viimase instantsi turvav?rk pankadele, kellel ei ole v?imalik saada vajalikku rahastamist mujalt. Seda turvav?rku nimetatakse erakorraliseks likviidsusabiks. Euroalal annab erakorralist likviidsusabi selle riigi keskpank, mille territooriumil asub raskustes olev pank. See keskpank kannab ka k?ik tekkida v?ivad kulud ja riskid.

Milline on EKP roll?

Ehkki riikide keskpangad vastutavad erakorralise likviidsusabi andmise eest, kontrollib ja j?lgib EKP nende tegevust viimase instantsi laenuandjana. EKP n?ukogu v?ib kahe kolmandiku liikmete n?usolekul piirata erakorralise abi andmist v?i esitada vastuv?iteid. Vastuv?iteid v?ib esitada siiski ainult juhul, kui EKP n?ukogu liikmed leiavad, et erakorraline likviidsusabi sekkuks EKP rahapoliitikasse?v?i takistaks eurosüsteemi eesm?rkide?ja ülesannete t?itmist.

Kas see t?hendab, et finantsraskustes pangad p??stetakse alati ja igal juhul?

Ei, süsteem toimib teisiti. See, et pank saab oma riigi keskpangalt erakorralist likviidsusabi, ei ole garanteeritud. Abi saamiseks tuleb tegelikult j?rgida rangeid reegleid ja t?ita teatavad tingimused.

Erakorralist likviidsusabi ei anta k?igile

Erakorralist likviidsusabi antakse ainult maksev?imelistele pankadele

Erakorralise likviidsusabi saamiseks v?ib pangal puududa likviidsus, kuid ta peab olema maksev?imeline. Likviidsuse puudumine t?hendab, et pangal v?ib olla hetkel raskusi k?igile oma hoiustajatele v?ljamaksete tegemisega. Maksev?imelisus t?hendab, et pank suudab v?ljamaksed teha pikema aja jooksul. Pangal v?ib tekkida likviidsuse puudus ka siis, kui ta on maksev?imeline, sest tema rahalised vahendid v?ivad olla kinni klientidele antud pikaajaliste laenude all.

Erakorraline likviidsusabi on ainult ajutine lahendus

Erakorraline likviidsusabi on ainult ajutine lahendus

Nagu erakorralise likviidsusabi nimetus viitab, on see m?eldud üksnes erakorralisteks juhtudeks ja seda antakse ainult etten?gematutes olukordades. Olukorra normaliseerudes erakorralise likviidsusabi andmine l?petatakse ja laenud tuleb tagasi maksta.

Erakorraline likviidsusabi ei ole tasuta

Erakorraline likviidsusabi ei ole tasuta

Riikide keskpangad aktsepteerivad erakorralise likviidsusabina antud laenude puhul madalama kvaliteediga tagatisi kui muu rahastamise korral. Kuna see suurendab nende riske, kohaldavad keskpangad tagatiste suhtes v??rtusk?rbet ja kehtestavad pankadele k?rgema intressim??ra.

Keskpangad teavad, et kui pangad on kindlad, et neile tullakse v?lgade tagasimaksmise probleemide korral appi, v?ib neil tekkida kiusatus v?tta rohkem v?i suuremaid riske. Seda nimetatakse moraaliriskiks. Eespool kirjeldatud reeglid aitavad nende j?rjekindla kohaldamise korral ennetada moraaliriski tekkimist.

Miks on t?htis, et pankadel oleks viimase instantsi laenuandja?

Isegi kui pank on maksev?imeline, kuid ei ole suuteline t?itma lühiajaliselt oma klientide ja v?lausaldajate n?udmisi, v?ivad kliendid tunda muret oma raha turvalisuse p?rast ja see v?ib p?hjustada hoiuste v?ljavoolu. Nii v?ib pank pankrotti minna. Selle tagaj?rjed v?ivad olla ulatuslikud.

  • Inimesed v?ivad kaotada t??. Kui pank l?heb pankrotti, peatub j?rsult laenuandmine ettev?tetele. Ettev?tted ei pruugi seet?ttu olla suutelised n?iteks palka maksma v?i toorainet ostma ning nende tegevuse j?tkumine v?ib muutuda küsitavaks.
  • Pankrotistumise m?ju v?ib levida kaugemale. Kuna pangad on omavahel seotud, v?ivad ühe panga probleemid kanduda edasi teistele. Peagi kannataksid mitte ainult m?jutatud panga kliendid, vaid paljude pankade kliendid. Ettev?tetele, t??kohtadele ja s??stjatele avalduvad tagaj?rjed v?ivad süveneda ning m?jutada l?puks kogu majandust. Sellises olukorras on sageli maksumaksjad need, kes peavad tekkinud puuduj??gi katma.

Lühidalt ?eldes v?ib keskpankade tegutsemine viimase instantsi laenuandjana aidata v?ltida paljusid probleeme, mis v?ivad üksikisikutel ja ettev?tjatel tekkida.

Mis saab aga juhul, kui panga asemel on finantsraskustes valitsus? Kas keskpangad annavad ka valitsustele erakorralisi vahendeid?

Ei anna ja euroalal oleks see ebaseaduslik. Kui valitsus saaks taotleda keskpangalt rahastamist, p?rsiks see keskpanga suutlikkust hoida hinnad stabiilsena ja kahjustaks tema s?ltumatust. Seet?ttu keelatakse Euroopa Liidu toimimise lepinguga EKP-l ja riikide keskpankadel rahastada valitsusasutusi.

北京pk赛车10官网