ECB logo
Menu

1 Tegevusaruanne

1.1 EKP tegevusaruande eesm?rk

Tegevusaruanne[1] moodustab EKP raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa ning selle eesm?rk on anda lugejatele EKP finantsaruandega seotud taustteavet.[2] Arvestades et EKP tegevuse eesm?rk on toetada tema rahapoliitilisi eesm?rke, tuleks EKP finantspositsiooni ja -tulemusi vaadata koostoimes poliitikameetmetega.

Sel eesm?rgil annab tegevusaruanne ülevaate EKP p?hitegevusvaldkondadest ja operatsioonidest ning nende m?just EKP finantsaruandele. ühtlasi analüüsitakse aasta jooksul toimunud peamisi muutusi bilansis ning tulude ja kulude aruandes ning antakse teavet EKP finantsvahendite kohta. Tegevusaruandes kirjeldatakse ka EKP tegevusega seotud riskikeskkonda ning antakse ülevaade tema finants- ja operatsiooniriskidest, samuti riskijuhtimisp?him?tetest, millest l?htutakse riskide leevendamisel.


1.2 Tegevusvaldkonnad

EKP on osa eurosüsteemist, mille p?hieesm?rk on s?ilitada hinnastabiilsus. EKP p?hiülesanded, nagu neid kirjeldatakse EKPSi p?hikirjas[3], on ellu viia euroala rahapoliitikat, teha v?lisvaluutaoperatsioone, hallata euroala riikide v?lisvaluutareserve ning aidata kaasa maksesüsteemide t?rgeteta toimimisele.

EKP vastutab ka ühtse j?relevalvemehhanismi t?husa ja j?rjepideva toimimise eest, et pangandusj?relevalve oleks sekkuva iseloomuga ja m?jus ning toetaks pangandussüsteemi turvalisust ja usaldusv??rsust ning finantssüsteemi stabiilsust.

Eurosüsteemi rahapoliitilisi operatsioone kajastatakse EKP finantsaruandes ja euroala riikide keskpankade finantsaruannetes. See v?ljendab eurosüsteemi rahapoliitika detsentraliseeritud rakendamise p?him?tet. Tabel 1 annab ülevaate EKP ülesannete t?itmiseks vajalikest p?hitegevustest ja -funktsioonidest ning nende m?just keskpanga finantsaruandele.

Tabel 1

EKP p?hitegevusvaldkonnad ja nende m?ju finantsaruandele

1) Lisateavet v??rtpaberite laenuks andmise kohta saab EKP veebilehelt.
2) Lisateavet TARGET2 kohta saab EKP veebilehelt.


1.3 Finantsareng

1.3.1 Bilanss

EKP bilansimaht suurenes aastatel 2015–2018 m?rkimisv??rselt tingituna v??rtpaberite omandamisest varaostukava raames[4].

2019. aastal suurenesid EKP koguvarad 10,0 miljardi euro v?rra 457,1 miljardi euroni. Selle kasvu tingisid peamiselt i) EKP v?lisvaluutareservide turuv??rtuse t?us tulenevalt kullahinna t?usust ning USA dollari ja Jaapani jeeni kallinemisest euro suhtes 2019. aastal ning ii) ringluses olevate europangat?htede v??rtuse suurenemine.[5]

Joonis 1

EKP bilansi p?hikomponendid

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

Rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavad eurodes nomineeritud v??rtpaberid moodustasid 2019. aasta l?pus 55% EKP koguvaradest. See bilansikirje h?lmab v??rtpaberituruprogrammi (SMP), kaetud v?lakirjade esimese, teise ja kolmanda ostukava (CBPP1, CBPP2 and CBPP3), varaga tagatud v??rtpaberite ostukava (ABSPP) ja avaliku sektori v??rtpaberite ostukava (PSPP) raames omandatud v??rtpabereid. 2019. aastal reinvesteeris EKP varaostukava raames ostetud aegumist?htajani j?udnud v??rtpaberitelt laekunud p?hiosa tagasimaksed t?ies ulatuses. ühtlasi alustas EKP 1. novembril 2019 varaostukava raames taas netovaraostude tegemist vastavalt EKP n?ukogu 12. septembri 2019. aasta otsusele eurosüsteemi igakuiste ostude kohta[6] ja eelnevalt kindlaks m??ratud k?lblikkuskriteeriumitele.

2019. aasta l?pus v?henes EKP poolt rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavate v??rtpaberite portfelli maht 1,3 miljardi euro v?rra 250,4 miljardi euroni (vt joonis 2) tingituna peamiselt v??rtpaberituruprogrammi ning kaetud v?lakirjade esimese ja teise ostukava raames hoitud v?lakirjade lunastamisest. Nende v?lakirjade portfelli maht v?henes kokku 2,2 miljardi euro v?rra. Avaliku sektori v??rtpaberite ostukava raames ostetud v??rtpaberite portfelli maht kahanes 0,1 miljardi euro v?rra. Selle peamine p?hjus oli portfellis hoitavate v??rtpaberite üle- ja alakursi amortisatsiooni[7] netom?ju, mis kaalus t?ielikult üles 2019. aasta novembris ja detsembris tehtud netoostud.

Joonis 2

Rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavad v??rtpaberid

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

2019. aastal suurenes EKP v?lisvaluutareservide koguv??rtus eurodes 6,2 miljardi euro v?rra 75,8 miljardi euroni. V?lisvaluutareservide portfelli moodustavad kuld, Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud, USA dollarid, Jaapani jeenid ning Hiina jüaanid.

EKP kullavarude ja kullaga seotud n?uete v??rtus eurodes kasvas 2019. aastal 3,8 miljardi euro v?rra 22,0 miljardi euroni (vt joonis 3) seoses kulla turuhinna t?usuga eurodes. Samal ajal püsis nende varade suurus kullauntsides muutumatuna. K?nealuste varade v??rtuse kasv t?i kaasa ka EKP ümberhindluskontode mahu suurenemise samas ulatuses (vt jagu 1.3.2 ?Finantsvahendid”).

Joonis 3

Kullareservid- ja hind

(vasak telg: mld eurodes; parem telg: kuld (EUR/oz))

Allikas: EKP.
M?rkus. Kirje ?Kulla ümberhindluskontod” ei h?lma p?rast 1. jaanuari 1999 euroalaga ühinenud keskpankade osamakseid kulla ümberhindluse akumulatsioonikontodele nende eurosüsteemiga ühinemise kuup?evale eelnenud p?eva seisuga.

EKP v?lisvaluutapositsioon (neto)[8] USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides suurenes 2,4 miljardi euro v?rra 53,1 miljardi euroni (vt joonis 4) tingituna neilt varadelt aasta jooksul saadud tulu reinvesteerimisest ning euro odavnemisest USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes. Euro odavnemine kajastub ka EKP ümberhindluskontode suuremates saldodes (vt jagu 1.3.2 ?Finantsvahendid”).

Joonis 4

V?lisvaluutapositsioon

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

USA dollar on endiselt EKP v?lisvaluutareservi t?htsaim komponent, moodustades 2019. aasta l?pus reservi kogumahust ligikaudu 77%.

EKP juhib oma v?lisvaluutareservidega seotud investeeringuid kolmeetapilise protsessi abil. Esmalt koostavad EKP riskihaldurid strateegilise v?rdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP n?ukogu. J?rgmisena kavandavad EKP portfellihaldurid taktikalise v?rdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP juhatus. Kolmandas etapis teevad riikide keskpangad detsentraliseeritult igap?evaseid investeerimisoperatsioone.

EKP v?lisvaluutareserve investeeritakse peamiselt v??rtpaberitesse ja rahaturuhoiustesse v?i neid hoitakse arvelduskontodel (vt joonis 5). Selle portfelli v??rtpabereid hinnatakse aasta l?pu turuhindade alusel.

Joonis 5

V?lisv??ringus tehtavate investeeringute koosseis

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

EKP v?lisvaluutareservide eesm?rk on rahastada v?imalikke sekkumisi valuutaturgudel. Seep?rast l?htutakse nende reservide haldamisel kolmest eesm?rgist, milleks on (t?htsuse j?rjekorras) likviidsus, turvalisus ja tasuvus. Seet?ttu kuuluvad k?nealusesse portfelli valdavalt lühiajalised v??rtpaberid (vt joonis 6).

Joonis 6

V?lisv??ringus nomineeritud v??rtpaberite t?htajad

Allikas: EKP.

EKP omavahendite portfelli v??rtus püsis 2019. aastal peaaegu muutumatuna (vt joonis 7). Portfell koosneb peamiselt eurodes nomineeritud v??rtpaberitest, mille v??rtust hinnatakse aasta l?pu turuhindade alusel.

Joonis 7

EKP omavahendite portfell

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

EKP omavahendite portfell on EKP sissemakstud kapitali, finantsriskide katteks tehtud eraldise ja üldreservfondi vastaskirje. Portfelli eesm?rk on saada tulu EKP selliste tegevuskulude katteks, mis ei ole seotud j?relevalveülesannete t?itmisega.[9] Sellest l?htuvalt on omavahendite portfelli haldamise eesm?rk tagada v?imalikult suur tasuvus, pidades kinni erinevatest riskipiirangutest. Seet?ttu on omavahendite portfelli varade t?htaegade profiil mitmekesisem kui v?lisvaluutareservide portfellis (vt joonis 8).

Joonis 8

EKP omavahendite portfelli v??rtpaberite t?htajad

Allikas: EKP.

1.3.2 Finantsvahendid

EKP finantsvahendid h?lmavad tema kapitali, üldist riskieraldist, ümberhindluskontosid ja majandusaastal saadud tulu. Finantsvahendid i) investeeritakse tulu teenivatesse varadesse ja/v?i ii) neid kasutatakse vahetult selleks, et tasakaalustada finantsriskide realiseerumisest tulenevat kahjumit. 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli EKP finantsvahendite kogumaht 47,7 miljardit eurot (vt joonis 9). See n?itaja on 2018. aastaga v?rreldes 5,7 miljardi euro v?rra suurem peamiselt seet?ttu, et euro odavnemise j?rel kasvas ümberhindluskontode maht.

Joonis 9

EKP finantsvahendid

(mld eurodes)

Allikas: EKP.
M?rkus. Kirje ?ümberhindluskontod” h?lmab kulla, v?lisv??ringute ja v??rtpaberite ümberhindlusest saadud kogukasumit, kuid mitte t??suhtej?rgsete hüvitiste ümberhindluskontot.

Kulla, v?lisv??ringute ja v??rtpaberitega (mille suhtes kohaldatakse hinna ümberhindlust) seotud realiseerimata kasumit ei kajastata tulude ja kulude aruandes tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontodele EKP bilansi kohustuste poolel. Neil kontodel olevaid varasid saab kasutada vastavate hindade ja/v?i vahetuskursside edasise ebasoodsa arengu m?ju absorbeerimiseks, parandades seel?bi EKP vastupanuv?imet alusriskidele. 2019. aastal suurenes kulla, valuuta ja v??rtpaberite ümberhindluskontode[10] maht 5,1 miljardi euro v?rra 30,2 miljardi euroni valdavalt tingituna kullahinna t?usust ning euro odavnemisest USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes (vt joonis 10).

Joonis 10

T?htsamad vahetuskursid ja kullahind aastatel 2015–2019

(muutus protsentides v?rreldes 2015. aasta andmetega, aasta l?pu andmed)

Allikas: EKP.

EKP varadelt ja kohustustelt majandusaasta jooksul saadavat tulu saab kasutada sama aasta jooksul tekkinud v?imalike kahjude absorbeerimiseks. EKP tulu oli 2019. aastal 2,4 miljardit eurot ehk 0,8 miljardi euro v?rra suurem kui 2018. aastal.

Arvestades oma finantsriske (vt jagu 1.4.1 ?Finantsriskid”), on EKP moodustanud eraldise finantsriskide katteks. Eraldise suurust kontrollitakse igal aastal, v?ttes arvesse mitut tegurit, eesk?tt riski kandvate varade hulka, eelolevaks aastaks prognoositavat tulemust ning riskihinnanguid. Eraldis koos k?igi EKP üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis. P?rast iga viie aasta j?rel toimuvat EKP kapitali m?rkimise aluse korrigeerimist seisuga 1. jaanuar 2019 ja sellest tulenenud euroala riikide keskpankade osakaalu v?hendamist EKP m?rgitud kapitalis otsustas EKP n?ukogu EKP finantsriskide hindamise tulemusi arvestades vabastada finantsriskide katteks tehtud eraldisest 84 miljardit eurot, et j?rgida maksimaalset lubatud piirm??ra (7,5 miljardit eurot), mis vastab euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahule EKP kapitalis.

Euroala ja euroalav?liste riikide keskpankade sissemaksetest moodustuv EKP kapital oli 2019. aasta 31. detsembri seisuga 7,7 miljardit eurot, mis on 2018. aasta l?pu seisuga v?rreldes 81 miljoni euro v?rra v?hem. Kapitali kogumahu v?henemine oli tingitud iga viie aasta j?rel toimuvast EKP kapitali m?rkimise aluse korrigeerimisest, mis j?ustus 1. jaanuaril 2019. Selle tulemusel v?henes euroala riikide keskpankade osakaal (t?ielikult tasutud osamaksed) EKP m?rgitud kapitalis.

2020. aastal muutub liikmesriikide keskpankade osakaal EKP kapitalis seoses ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust ja Inglismaa keskpanga seonduva lahkumisega Euroopa Keskpankade Süsteemist (EKPS). EKP m?rgitud kapital püsib muutumatuna, kuna Inglise keskpanga osa EKP m?rgitud kapitalis jagatakse ümber euroala ja euroalav?liste riikide keskpankade vahel. EKP sissemakstud kapital püsib 2020. aastal samuti muutumatuna, sest Inglise keskpanga osa katavad ülej??nud riikide keskpangad.

1.3.3 Tulude ja kulude aruanne

Aastatel 2015–2019 on EKP aastakasum j?rk-j?rgult kasvanud ligikaudu 1,1 miljardilt eurolt umbes 2,4 miljardile eurole (vt joonis 11) peamiselt tingituna v?lisvaluutareservidelt ja rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavatelt v??rtpaberitelt laekunud suuremast intressitulust, mis kaalus t?ielikult üles ringluses olevatelt pangat?htedelt[11] ja omavahendite portfellilt saadud intressitulu v?henemise.

2019. aastal oli EKP kasum 2366 miljonit eurot (2018. aastal 1575 miljonit eurot). 790 miljoni euro suurune kasv v?rreldes 2018. aastaga oli tingitud nii puhta intressitulu t?usust kui ka finantsoperatsioonidest saadud tulemi suurenemisest.

Joonis 11

EKP tulude ja kulude aruande p?hikomponendid

(mln eurodes)

Allikas: EKP.
M?rkus. Kategooria ?Muu tulu ja kulu” h?lmab j?rgmist: ?Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu”, ?Tulu aktsiatelt ja osalustest”, ?Muu tulu” ja ?Muu kulu”.

EKP puhas intressitulu suurenes 410 miljoni euro v?rra 2686 miljoni euroni (vt joonis 12) valdavalt tingituna nii v?lisvaluutareservidelt kui ka rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavatelt v??rtpaberitelt teenitud intressitulu t?usust.

Joonis 12

Puhas intressitulu

(mln eurodes)

Allikas: EKP.

Puhas intressitulu v?lisvaluutareservidelt kasvas 190 miljoni euro v?rra 1052 miljoni euroni peamiselt seoses suurema intressituluga USA dollarites nomineeritud v??rtpaberitelt.

Kuna USA dollarites nomineeritud eelk?ige lühiajaliste v??rtpaberite tulusus t?usis peaaegu kogu 2018. aasta jooksul (vt joonis 13), omandas EKP k?rgema tootlusega v??rtpabereid, suurendades seel?bi USA dollari portfelli keskmist tulusust v?rreldes eelnenud aastaga. See m?jutas positiivselt sellelt portfellilt 2019. aastal saadud intressitulu.

Joonis 13

Kaheaastase t?htajaga riigiv?lakirjade tulusus Ameerika ühendriikides, Jaapanis ja Hiinas

(protsendid aasta kohta; kuu l?pu andmed)

Allikas: EKP.

Rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavatelt v??rtpaberitelt saadud puhas intressitulu oli 2019. aastal 1447 miljonit eurot ehk 212 miljoni euro v?rra suurem kui 2018. aastal (vt joonis 14). Varaostukava raames omandatud v??rtpaberitelt saadud puhas intressitulu suurenes 316 miljoni euro v?rra 1136 miljoni euroni. Selle peamiseks p?hjuseks oli avaliku sektori v??rtpaberite ostukava portfell, mille keskmise tulususe ja varade keskmise mahu kasv oli 2019. aastal suurem kui 2018. aastal. Portfelli keskmine tulusus on eelk?ige suurenenud viimase kahe aasta jooksul, kuna i) 2018. aastal omandati varasemate aastate keskmise portfelli tulususega v?rreldes k?rgema tulususega v??rtpabereid ja ii) p?hiosa tagasimaksete reinvesteerimise tulusus oli 2019. aastal suurem kui lunastatud v??rtpaberite v??rtus. Samal ajal püsis euroala riigiv?lakirjade keskmine tulusus 2019. aastal madalal tasemel (vt joonis 15). Varaostukava raames omandatud v??rtpaberitelt saadud puhta intressitulu suurenemine kaalus t?ielikult üles v??rtpaberituruprogrammi ning kaetud v?lakirjade esimese ja teise ostukava portfellidelt teenitud puhta intressitulu v?henemise 104 miljoni euro v?rra 311 miljoni euroni seoses nende portfellide v??rtuse kahanemisega v??rtpaberite lunastust?htaegade saabumise tulemusel. 2019. aastal teeniti rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavatelt v??rtpaberitelt ligikaudu 54% EKP puhtast intressitulust.

Joonis 14

Rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavatelt v??rtpaberitelt saadud puhas intressitulu

(mln eurodes)

Allikas: EKP.

Joonis 15

Kümneaastase t?htajaga riigiv?lakirjade tulusus euroalal

(protsendid aasta kohta; kuu l?pu andmed)

Allikas: EKP.

Nii intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt europangat?htedelt, kui ka intressikulu euroala liikmesriikide keskpankade poolt EKP-le üle kantud v?lisvaluutareservidega seotud n?uetelt oli null, kuna eurosüsteemi p?hiliste refinantseerimisoperatsioonide intressim??r oli 0%.

Muu puhas intressitulu kahanes peamiselt omavahendite portfellilt saadud v?iksema intressitulu t?ttu, mis tulenes madala tulususe keskkonnast euroalal.

Finantsoperatsioonide ja finantsvarade allahindluste puhastulem moodustas 176 miljoni euro suuruse kasumi (vt joonis 16). See tulem oli 2018. aastaga v?rreldes 322 miljoni euro v?rra suurem peamiselt seet?ttu, et hinnavahest saadud realiseeritud netokasum kasvas.

V??rtpaberite müügist saadud ja hinnavahest tulenenud realiseeritud puhaskasum 2019. aastal oli peamiselt tingitud USA dollarites nomineeritud v??rtpaberitega seoses hinnavahest tulenenud kasumist, kuna nende v??rtpaberite turuv??rtust m?jutas positiivselt USA dollarites nomineeritud v?lakirjade tulususe langus.

Joonis 16

Realiseeritud tulem ja allahindlused

(mln eurodes)

Allikas: EKP.

Peale selle kanti 2019. aasta 31. detsembri seisuga EKP üldisest riskieraldisest 84 miljoni euro suurune summa tulude ja kulude aruandesse, et j?rgida üldise riskieraldise maksimaalset lubatud piirm??ra, nagu on m??ratletud euroala riikide keskpankade sissemakstud kapitaliga (vt jagu 1.3.2 ?Finantsvahendid”).

EKP tegevuskulud kokku (koos amortisatsiooni ja pangat?htede tootmisteenustega) t?usid 42 miljoni euro v?rra 1156 miljoni euroni (vt joonis 17). Kulude kasv v?rreldes 2018. aastaga tulenes peamiselt suurematest personalikuludest, mille p?hjustasid i) keskmisest suurem t??tajate arv 2019. aastal (eelk?ige pangandusj?relevalves) ning ii) muude pikaajaliste hüvitistega seotud suuremad kulud, kuna 2019. aasta l?pus toimunud kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutati madalamat diskontom??ra. 2019. aastal hakati rendilepingute puhul kasutama uusi arvestusp?him?tteid. Nüüdsest ei kajastata rendilepingutega seotud kulusid enam halduskuluna, vaid amortisatsioonina. Seet?ttu oli halduskulu eelmise aastaga v?rreldes v?iksem ja amortisatsioonikulu suurem. ühtlasi v?henes halduskulu ka vahenduskulude ja v?liskonsultantide tugiteenuste kasutamisega seotud kulude v?henemise toel.

Pangandusj?relevalvega seotud kulud on t?ielikult kaetud j?relevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud j?relevalvetasudest.[12]

Joonis 17

Tegevuskulud ja j?relevalvetasud

(mln eurodes)

Allikas: EKP.
M?rkus. Tegevuskulud jagunevad keskpanganduse funktsiooni ja pangandusj?relevalve funktsiooni t?itmisega seotud kuludeks. EKP tugitegevusharude osutatud ühiste teenuste kulud on jaotatud nende kahe kategooria vahel. Neid ühiseid teenuseid osutavad EKP olemasolevad tegevusvaldkonnad, sealhulgas kinnisvarahaldus, personalijuhtimine, haldusteenused, eelarve ja kontroll, raamatupidamisarvestus ning ?igus-, kommunikatsiooni- ja t?lketeenused, siseauditi-, statistika- ja infotehnoloogiateenused.


1.4 Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on EKP tegevuse v?ga oluline osa ning seda tehakse j?rgmiste pidevate protsesside kaudu: i) riskide tuvastamine ja hindamine, ii) riskijuhtimise strateegia ja p?him?tete l?bivaatamine, iii) riske maandavate meetmete rakendamine ning iv) riskij?relevalve ja -aruandlus. K?iki nimetatud tegevusvaldkondi toetavad t?husad meetodid, protsessid ja süsteemid.

Skeem 1

Riskijuhtimise tsükkel

EKPd m?jutavad nii finants- kui ka operatsiooniriskid. J?rgnevates jagudes antakse ülevaade k?nealustest riskidest, nende allikatest ja EKPs sisse seatud riskiohjeraamistikest.

1.4.1 Finantsriskid

EKP juhatus teeb ettepanekud p?him?tete ja menetluste kohta, mis tagavad piisava kaitse EKPd m?jutavate finantsriskide vastu. Riskijuhtimise komitee, mis koosneb eurosüsteemi keskpankade ekspertidest, toetab muu hulgas eurosüsteemi bilansiga seotud finantsriskide seiret, m??tmist ja nendest teatamist ning m??ratleb ja vaatab l?bi asjakohased meetodid ja raamistikud. Sel viisil aitab ta otsustusorganitel tagada eurosüsteemi jaoks piisava kaitse.

Finantsriskid tulenevad EKP p?hitegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Riskiohjeraamistikud ja piirm??rad, mida EKP kasutab oma riskiprofiili kontrollimiseks, on operatsiooniti erinevad, kajastades eri portfellide poliitilisi v?i investeerimiseesm?rke ning alusvarade riskin?itajaid.

Riskide seires ja hindamisel kasutab EKP organisatsioonis endas v?lja t??tatud mitmesuguseid riskihindamismeetodeid. Need tuginevad ühtsele turu- ja krediidiriski simulatsiooni raamistikule. Riskin?itajate aluseks olevad peamised mudelite koostamise p?him?tted, meetodid ja eeldused l?htuvad sektoris v?lja t??tatud standarditest ja k?ttesaadavatest turuandmetest. Riskide kvantifitseerimisel kasutatakse üldjuhul eeldatavat puuduj??ki[13], mis arvutatakse 99% usaldatavustasemel üheaastase ajavahemiku kohta (ES99%). Riskide arvutamisel kasutatakse kahte meetodit: i) raamatupidamislik meetod, mille kohaselt k?sitletakse EKP ümberhindluskontode saldosid riskihinnangute arvutamisel puhvrina koosk?las k?igi kohaldatavate raamatupidamiseeskirjadega; ning ii) rahanduslik meetod, mille kohaselt ümberhindluskontosid ei v?eta puhvrina arvesse riskide arvutamisel. Selleks et EKP-l oleks pidevalt v?imalikult terviklik ülevaade k?ikidest riskidest, arvutab ta erinevatel usaldatavustasemetel ka teisi riskin?itajaid, teeb tundlikkus- ja stressistsenaariumi analüüse ning hindab riskipositsioonide ja tulude pikemaajalisi prognoose.[14]

EKP koguriskipositsioon aasta jooksul kahanes. M??detuna raamatupidamisliku meetodi kohaselt eeldatava puuduj??gina 99% usaldatavustasemel ühe aasta jooksul, ulatusid EKP k?igi portfellidega seotud finantsriskid 2019. aasta l?pus kokku 8,1 miljardi euroni, mis oli 2018. aasta l?pu hinnanguliste riskin?itajatega v?rreldes 1,1 miljardi euro v?rra madalam. Riskide v?henemine kajastab EKP investeerimisportfellidest tulenevat madalamat valuuta- ja intressim??rariski, EKP portfellides hoitavate v??rtpaberite krediidikvaliteedi paranemist ning v??rtpaberituruprogrammi ja kaetud v?lakirjade esimese ja teise ostukava raames hoitud v?lakirjade lunastamist.

Krediidirisk tuleneb EKP rahapoliitilisi eesm?rke kandvatest portfellidest, eurodes nomineeritud omavahendite portfellist ja v?lisvaluutareservidest. Rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavaid v??rtpabereid hinnatakse soetusmaksumuse alusel, mida v??rtuse langusel korrigeeritakse, ja kui neid ei müüda, ei m?juta neid ka krediidireitingute muutumise riskiga seotud v?imalikud hinnamuutused. Samal ajal ohustab neid siiski makseviivituse risk. Eurodes nomineeritud omavahendeid ja v?lisvaluutareserve hinnatakse turuhindade alusel ning neid ohustavad krediidireitingute muutumise risk ja makseviivituse risk. Krediidikvaliteedi paranemise m?jul mitmes Euroopa riigis ja v??rtpaberituru programmi raames soetatud v??rtpaberite lunastamise tulemusel on krediidirisk m??dunud aastaga v?rreldes v?henenud.

Krediidiriski maandamiseks kasutatakse peamiselt k?lblikkuskriteeriumeid, hoolsusmeetmeid ja piiranguid, mis on portfellide l?ikes erinevad.

Valuuta- ja toormeriskid tulenevad EKP v?lisvaluutareservidest ja kullavarudest. Valuutarisk v?henes 2018. aastaga v?rreldes tingituna ümberhindluskontode mahu kasvust. ümberhindluskontod toimivad puhvrina vahetuskursside ja kullahinna negatiivsete muutuste korral.

Pidades silmas kulla ja v?lisvaluutareservide t?htsust rahapoliitikas, ei ole EKP eesm?rgiks maandada seonduvaid valuuta- ja toormeriske. Selle asemel leevendatakse neid riske ümberhindluskontode kaudu ning hajutatakse investeeringuid eri v??ringute ja kulla l?ikes.

EKP v?lisvaluutareservid ja eurodes nomineeritud omavahendid investeeritakse valdavalt püsituluv??rtpaberitesse ja need on avatud intressim??ra muutusest tingitud tururiskile, kuna neid hinnatakse turuhindade alusel. EKP v?lisvaluutareservide varasid investeeritakse enamasti suhteliselt lühikese t?htajaga varadesse (vt jagu 1.3.1 ?Bilanss”, joonis 6), samal ajal kui omavahendite portfelli varad on üldjuhul pikema t?htajaga (vt jagu 1.3.1 ?Bilanss”, joonis 8). Raamatupidamisliku meetodi kohaselt m??detuna see riskikomponent 2018. aastaga v?rreldes v?henes, kajastades turutingimuste arengut.

EKPd ohustavat turuhindadest tulenevat intressiriski leevendatakse varade jaotamise p?him?tete ning ümberhindluskontode abil.

EKPd ohustab ka tema varadelt teenitava intressi ning kohustustelt makstava intressi erinevusest tulenev intressirisk, mis m?jutab EKP saadava puhta intressitulu suurust. See risk ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse portfelliga, vaid pigem EKP tervikbilansi struktuuriga ning eriti varade ja kohustuste vahel tekkiva t?htaegade ja tulususe ebak?laga. K?nealust riski j?lgitakse EKP kasumlikkuse ettevaatava analüüsi kaudu, mis n?itab, et EKP peaks ka l?hiaastatel saama puhast intressitulu.

Seda riski ohjatakse varade jaotamise p?him?tete abil ja leevendatakse veelgi EKP bilansis olevate tasustamata kohustuste kaudu.

1.4.2 Operatsioonirisk

EKP operatsiooniriskide[15] juhtimine h?lmab k?iki mitterahalisi riske.

EKP juhatus kiidab heaks EKP operatsiooniriski juhtimise poliitika ja raamistiku ning on nende eest vastutav. Operatsiooniriskide komitee toetab juhatust EKP operatsiooniriskide juhtimise j?relevaatamisel. Operatsiooniriski juhtimine on EKP juhtimisstruktuuri[16] ja -protsesside lahutamatu osa.

EKP operatsiooniriski juhtimise raamistiku p?hieesm?rk on aidata tagada EKP ülesannete ja eesm?rkide saavutamine, kaitstes samal ajal tema mainet ja varasid kahjude, kuritarvitamise ja kahjustamise eest. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku kohaselt vastutab iga tegevusvaldkond oma operatsiooniriskide, riskisündmuste ja vajalike kontrollimeetmete kindlaksm??ramise, hindamise ja j?relevalve eest, peab riskidega toimetulekuks v?tma asjakohaseid meetmeid ning nendest aru andma. EKP riskitaluvuse poliitikas antakse juhiseid riskijuhtimisstrateegiate kohta ning riskide aktsepteerimise menetluste kohta. See on seotud 5x5 riskimaatriksiga, mis p?hineb riskim?jude ja t?en?osuse liigitusskaalal (kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kriteeriumeid).

EKP tegutseb keskkonnas, mida ümbritseb üha keerukam ohtude spekter, ja tema igap?evategevusega kaasnevad mitmesugused operatsiooniriskid. Olulisemad probleemvaldkonnad h?lmavad mitmesuguseid mitterahalisi riske, mis on seotud isikute, teabe, süsteemide, protsesside ja v?liste kolmandate osapooltega. Seep?rast on EKP sisse seadnud menetlused, mis h?lbustavad tema operatsiooniriskide pidevat ja t?husat juhtimist ning riskiteabe arvessev?tmist otsustusprotsessides. Lisaks keskendub EKP oma vastupanuv?ime tugevdamisele. ühtlasi on koostatud reageerimisstruktuurid ja h?daolukorra lahendamise plaanid, et tagada oluliste funktsioonide j?tkuvus v?imalike h?irete korral.


2 EKP finantsaruanne

2.1 Bilanss seisuga 31. detsember 2019

M?rkus. Finantsaruandes ja bilansi lisa tabelites esitatud kogusummad ei pruugi ümardamise t?ttu ühtida. 0 ja (0) t?histavad nulliks ümardatud positiivseid ja negatiivseid n?itajaid ning (–) t?histab nulli.


2.2 31. detsembril 2019 l?ppenud aasta tulude ja kulude aruanne

Frankfurt Maini ??res, 11. veebruar 2020
Euroopa Keskpank

Christine Lagarde
EKP president


2.3 Arvestusp?him?tted

Finantsaruande vorm ja esitusviis

EKP finantsaruanne on koostatud allpool kirjeldatud arvestusp?him?tete[17] kohaselt. EKP n?ukogu leiab, et neist l?htudes on v?imalik esitada finantsaruanne ?iglasel viisil, kajastades samal ajal keskpanga tegevuse erip?ra.

Arvestusp?him?tted

Aruande koostamisel on rakendatud j?rgmisi arvestusp?him?tteid: majanduslik reaalsus ja l?bipaistvus, konservatiivsus, bilansip?evaj?rgsete sündmuste kajastamine, olulisus, j?tkuvus, tekkep?hisus, j?rjepidevus ja v?rreldavus.

Varade ja kohustuste kajastamine

Varasid ja kohustusi kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on t?en?oline, et vara v?i kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub EKPsse v?i EKPst v?lja, p?him?tteliselt k?ik varaga seotud riskid ja tulu on kantud üle EKP-le ning vara maksumust v?i v??rtust v?i kohustuse suurust saab usaldusv??rselt m??ta.

Raamatupidamise alused

Aruanne on koostatud, l?htudes soetusmaksumuse p?him?ttest ning seda on kohandatud, et h?lmata turuk?lblike v??rtpaberite (v.a rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavad v??rtpaberid), kulla ning k?igi ülej??nud v?lisv??ringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiv?liste varade ja kohustuste turuv??rtust.

Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehinguid kajastatakse nende arveldusp?eval.

V?lisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingud (v.a hetketehingud v??rtpaberitega) kajastatakse tehingup?eval bilansiv?listel kontodel. Arveldusp?eval p??ratakse bilansiv?lised kanded ümber ja tehingud kajastatakse bilansis. V?lisvaluuta ost ja müük m?jutavad v?lisvaluuta netopositsiooni tehingup?eval ning realiseeritud müügitulem arvutatakse samuti tehingup?eval. V?lisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega seoses kogunenud intress ning üle- v?i alakurss arvutatakse ja kirjendatakse iga p?ev. Need laekumised m?jutavad iga p?ev ka v?lisvaluuta positsiooni.

Kuld ning v?lisvaluutavarad ja -kohustused

V?lisv??ringus nomineeritud varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansip?eval kehtiva vahetuskursi alusel. Tulud ja kulud konverteeritakse tehingu kajastamise p?eval kehtiva vahetuskursi p?hjal. V?lisvaluutavarade ja -kohustuste ning sealhulgas bilansiliste ja bilansiv?liste instrumentide ümberhindlus toimub v??ringute kaupa.

V?lisv??ringus nomineeritud varade ja kohustuste hinna ümberhindlust turuhindadesse eristatakse vahetuskursi ümberhindlusest.

Kulla v??rtust hinnatakse bilansip?eval kehtiva turuhinna alusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi. 31. detsembril 2019 l?ppenud aastal hinnati kulla v??rtust 31. detsembril 2019 kehtinud EUR/USD vahetuskursi p?hjal arvutatud kullauntsi eurohinna alusel.

IMFi arvestusühik (SDR) m??ratakse valuutakorvi alusel ning selle v??rtus arvutatakse viie peamise v??ringu (USA dollar, euro, Hiina jüaan, Jaapani jeen ja naelsterling) vahetuskursside kaalutud summana. EKP-le kuuluvad IMFi arvestusühikud konverteeriti eurodesse, kasutades 31. detsembril 2019 kehtinud EUR/SDR vahetuskurssi.

V??rtpaberid

Rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavad v??rtpaberid
Rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavaid v??rtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida v??rtuse langemisel korrigeeritakse.

Muud v??rtpaberid
Turuk?lblikke v??rtpabereid (v.a rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavad v??rtpaberid) ja muid samalaadseid varasid hinnatakse konkreetsete v??rtpaberite kaupa kas bilansip?eval kehtinud keskmiste turuhindade v?i asjakohase tuluk?vera alusel. V??rtpaberitega kaasnevaid optsioone eraldi ei hinnata. 31. detsembril 2019 l?ppenud aasta puhul kasutati sama aasta 30. detsembril kehtinud keskmisi turuhindu. Mittelikviidseid aktsiaid ja muid püsiinvesteeringuna hoitavaid omakapitaliinstrumente hinnatakse nende soetushinna alusel, mida v??rtuse langusel korrigeeritakse.

Tulude kajastamine

Tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, mil need teenitakse v?i tekivad.[18] V?lisvaluuta, kulla ja v??rtpaberite müügist saadud realiseeritud kasum ja kahjum kajastuvad tulude ja kulude aruandes. Need arvutatakse vastava vara keskmise maksumuse alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontole.

Realiseerimata kahjum kajastub tulude ja kulude aruandes, kui see ületab aasta l?pu seisuga vastaval ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit. ühe v??rtpaberi-, valuuta- v?i kullapositsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata teise v??rtpaberi-, valuuta- v?i kullapositsiooni realiseerimata kasumiga. Kui tulude ja kulude aruande mistahes kirje puhul tuvastatakse aasta l?pus realiseerimata kahjum, v?hendatakse selle keskmist hinda, nii et see vastaks aastal?pu vahetuskursile v?i turuhinnale. Tulude ja kulude aruandes kajastuv intressim??ra vahetuslepingute realiseerimata kahjum amortiseeritakse j?rgnevate aastate jooksul.

V??rtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning seda ei p??rata j?rgnevatel aastatel ümber, v.a juhul, kui v??rtuse langus v?heneb ning v?henemist saab seostada konkreetse sündmusega, mis leidis aset p?rast v??rtuse languse esmakordset kajastamist.

üle- v?i alakurss, mis tuleneb v??rtpaberitest, amortiseeritakse nende j?relej??nud eluea jooksul.

P??rdtehingud

P??rdtehingud on operatsioonid, mille korral EKP ostab v?i müüb repolepingu (tagasiostulepingu) alusel vara v?i teostab laenuoperatsioone tagatise vastu.

Tagasiostulepingu alusel müüakse v??rtpabereid sularaha eest ning samal ajal s?lmitakse kokkulepe nende tagasiostmiseks kindlaksm??ratud hinnaga ja kindlal kuup?eval. Tagasiostulepingud kajastatakse tagatud hoiusena bilansi kohustuste poolel. Tagasiostulepingute alusel müüdud v??rtpaberid j??vad EKP bilanssi.

P??rdrepolepingute alusel ostetakse v??rtpabereid sularaha eest ning samal ajal s?lmitakse kokkulepe nende tagasimüümiseks kokkulepitud hinnaga ja kindlal kuup?eval. Neid lepinguid kajastatakse tagatud laenudena bilansi varade poolel, kuid need ei moodusta osa EKP v??rtpaberipositsioonist.

P??rdtehinguid (sh v??rtpaberilaenutehingud), mis on tehtud spetsialiseerunud asutuse pakutava programmi raames, kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on esitatud sularahatagatis ja seda ei ole investeeritud.

Bilansiv?lised instrumendid

V?lisvaluutainstrumendid, st v?lisvaluuta forvardtehingud, valuutavahetustehingute forvardosad ja muud v?lisvaluutainstrumendid, mis h?lmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tulevasel kuup?eval, arvatakse kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel v?lisvaluuta netopositsiooni hulka.

Intressim??ra instrumentide ümberhindamine toimub konkreetsete instrumentide p?hiselt. Intressim??ra futuurlepingute ning keskse vastaspoole kaudu kliiritavate intressim??ra vahetustehingute marginaalide igap?evased muutused kajastatakse tulude ja kulude aruandes. V??rtpaberite forvardtehingute ja intressim??ra vahetuslepingute (mida ei kliiri kesksed vastaspooled) hindamise viib l?bi EKP ja see p?hineb üldtunnustatud meetoditel, milles kasutatakse k?ttesaadavaid turuhindu ja kursse ning diskontotegureid alates arveldusp?evast kuni hindamisp?evani.

Bilansip?evaj?rgsed sündmused

Varade ja kohustuste v??rtust korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuup?eva ja selle kuup?eva vahelisel ajal, mil EKP juhatus annab loa esitada raamatupidamise aastaaruanne EKP n?ukogule heakskiidu saamiseks, kui need m?jutavad oluliselt varade ja kohustuste olukorda bilansip?eval.

Olulised bilansip?evaj?rgsed sündmused, mis ei m?juta varade ja kohustuste olukorda bilansip?eval, avaldatakse lisas.

EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod

EKPSi-sisesed saldod tulenevad valdavalt Euroopa Liidus (EL) tehtavatest piiriülestest maksetest, mis arveldatakse keskpangarahas eurodes. Enamasti algatavad neid tehinguid erasektori üksused (st krediidiasutused, ettev?tted ja üksikisikud). Tehinguid t??deldakse TARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) kaudu ja nende p?hjal tekivad vastastikku saldod ELi keskpankade TARGET2 kontodel. Saldod tasaarveldatakse ja suunatakse iga p?ev EKP-le, mille tulemusel j??b iga liikmesriigi keskpangale üksainus netopositsioon EKP suhtes. K?nealustele netopositsioonidele avaldavad m?ju ka EKP tehtavad TARGET2 kaudu t??deldavad maksed. Need positsioonid kajastavad EKP raamatupidamises iga liikmesriigi keskpanga neton?udeid v?i -kohustusi ülej??nud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) suhtes. Euroala riikide keskpankade eurosüsteemisisesed n?uete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s, ning muud eurosüsteemisisesed positsioonid eurodes (nt EKP kasumi vahejaotus keskpankadele) esitatakse EKP bilansis ühtse varade v?i kohustuste netopositsioonina kirjes ?Muud eurosüsteemisisesed (neto)n?uded” v?i ?Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”. Euroalav?liste riikide keskpankade EKPSi-sisesed n?uete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s[19], esitatakse kirjes ?Kohustused eurodes euroalav?liste residentide ees”.

Eurosüsteemis europangat?htede jaotamisest tulenevad eurosüsteemisisesed saldod esitatakse ühtse netovarana kirjes ?N?uded seoses europangat?htede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema ?Ringluses olevad pangat?hed” allpool).

Eurosüsteemisisesed saldod, mis tulenevad eurosüsteemiga liituvate riikide poolt EKP-le üle kantud v?lisvaluutareservidest, nomineeritakse eurodes ja esitatakse kirjes ?V?lisvaluutareservide ülekandmisega samav??rsed kohustused”.

P?hivara

P?hivara (sh immateriaalne p?hivara; v?lja arvatud maa ja kunstiteosed) hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon. Maad ja kunstiteoseid hinnatakse soetusmaksumuse alusel. EKP peahoone v??rtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon vastavalt v??rtuse langusele. EKP peahoone amortiseerimiseks kirjendatakse kulud asjakohastes komponentides, mis amortiseeritakse vastavalt varade prognoositavale kasulikule elueale. Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil vara prognoositava kasuliku eluea jooksul alates kvartalist, millest saati vara on kasutamiseks k?ttesaadav. Varade kasulikku eluiga arvestatakse j?rgmiselt:

EKP praeguste renditud hoonete remontimise kapitaliseeritud kulude amortisatsiooniaega on kohandatud, et v?tta arvesse sündmusi, mis m?jutavad asjaomase vara prognoositavat kasulikku eluiga.

EKP kontrollib oma peahoone ning kasutamis?iguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul igal aastal varade v??rtuse langust rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 36 (?Varade v??rtuse langus”) alusel (vt teema ?Rendiarvestus”). Kui kontrollimise k?igus tuvastatakse varade v??rtuse v?imalik langus, tehakse prognoos hinnangulise tagasisaadava summa kohta. Kui tagasisaadav summa on bilansilisest netov??rtusest v?iksem, kajastatakse varade v??rtuse langusest tulenenud kahjum tulude ja kulude aruandes.

P?hivara v??rtusega alla 10 000 euro kantakse maha ostuaastal.

P?hivara, mis vastab kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid on veel ehitus- v?i arendusj?rgus, esitatakse kirjes ?Pooleliolevad varad”. Seonduvad kulud kantakse vastavatesse p?hivarakirjetesse p?rast seda, kui vara on kasutusele v?etud.

Rendiarvestus

Materiaalse varaga seotud rendilepingute puhul kajastatakse asjaomased kasutamis?iguse esemeks olevad varad ja rendikohustised bilansis rendiperioodi alguskuup?eva seisuga ning vastavalt kirjetes ?Materiaalne ja immateriaalne p?hivara” ja ?Mitmesugused muud kohustused”.

Kasutamis?iguse esemeks olevate varade v??rtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvatakse maha amortisatsioon. Kasutamis?iguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul hinnatakse ka v??rtuse langust (varade v??rtuse languse kontrollimise kohta vt teema ?P?hivara” eespool). Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil alates rendiperioodi algusest kuni kasutamis?iguse esemeks oleva vara kasuliku eluea l?puni v?i kuni rendiperioodi l?puni olenevalt sellest, kumb on varasem.

Rendikohustist m??detakse algselt tulevaste rendimaksete nüüdisv??rtuses (mis sisaldab ainult rendikomponente), mis diskonteeritakse, kasutades EKP alternatiivset laenuintressim??ra. Edaspidi m??detakse rendikohustist amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressim??ra meetodit. Seonduv intressikulu kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjes ?Muu intressikulu”. Kui tulevastes rendimaksetes toimub muutusi, mis tulenevad indeksi muutustest v?i kehtiva lepingu muul viisil ümberhindamisest, hinnatakse rendikohustis ümber. ümberhindluse tulemusel korrigeeritakse vastavalt ka kasutamis?iguse esemeks oleva vara j??kv??rtust.

Lühiajalised rendilepingud (mille kestus ei ületa 12 kuud) ning v?ikese v??rtusega (alla 10 000 euro vastavalt p?hivara kajastamisel kehtivale piirm??rale) vara rendi maksed kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes.

EKP t??suhtej?rgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja t??suhte l?petamise hüvitised

EKP-l on oma t??tajate, EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud j?relevalven?ukogu liikmete tarbeks loodud m??ratud v?ljamaksega pensionisüsteem.

T??tajate pensionikava rahastatakse t??tajate pikaajaliste hüvitiste fondi varadest. EKP ja tema t??tajate kohustuslikud sissemaksed kajastuvad pensionikava m??ratud v?ljamakse sambas. T??tajad saavad teha vabatahtlikke lisamakseid m??ratud sissemaksega pensionisambasse, mida v?ib kasutada t?iendavate hüvitiste maksmiseks.[20] T?iendavate hüvitiste suuruse m??ravad kindlaks vabatahtlike sissemaksete hulk ning neilt saadav investeerimistulu.

EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud j?relevalven?ukogu liikmete t??suhtej?rgsed hüvitised ja muud pikaajalised hüvitised kaetakse jooksvalt. T??tajate puhul kaetakse jooksvalt t??suhtej?rgsed hüvitised (v.a pensionid), muud pikaajalised hüvitised ja t??suhte l?petamise hüvitised.

M??ratud v?ljamaksega netokohustus
M??ratud v?ljamaksega pensionisüsteemiga seotud kohustust (sh muud pikaajalised hüvitised ja t??suhte l?petamise hüvitised) kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes ?Mitmesugused muud kohustused” m??ratud v?ljamaksega kohustuse nüüdisv??rtusena bilansip?eva seisuga, millest on maha arvestatud seonduva kohustuse rahastamiseks kasutatud pensionisüsteemi varade ?iglane v??rtus.

M??ratud v?ljamaksega kohustuse arvutavad s?ltumatud kindlustusmatemaatikud igal aastal proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. M??ratud v?ljamaksega kohustuse nüüdisv??rtus arvutatakse, diskonteerides hinnangulised tulevased rahavood m??ra abil, mis p?hineb bilansip?eva seisuga turutootlusel ettev?tete sellistelt eurodes nomineeritud ja k?rge kvaliteediga v?lakirjadelt, mille t?htaeg on ligil?hedane seonduva kohustuse t?htajale.

Kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum v?ivad tuleneda kogemusp?histest kohandustest (kui tegelikud tulemused erinevad eelnevatest kindlustusmatemaatilistest eeldustest) ning kindlustusmatemaatiliste eelduste muudatustest.

M??ratud v?ljamakse netomaksumus
M??ratud v?ljamakse netomaksumus jagatakse tulude ja kulude aruandes esitatavateks komponentideks ning bilansi kirjes ?ümberhindluskontod” kajastatavateks t??suhtej?rgsete hüvitiste ümberhindamisteks.

Tulude ja kulude aruandes kajastuv netosumma h?lmab j?rgmist:

  1. m??ratud v?ljamaksetega seotud jooksva t??alase teenistuse kulutused aruandeaastal;
  2. pensionikava muudatustest tulenevate m??ratud v?ljamaksetega seotud m??dunud t??alase teenistuse kulutused;
  3. m??ratud v?ljamaksega netokohustuselt diskontom??ra alusel makstav netointress;
  4. muude pikaajaliste hüvitiste ja v?imalike pikaajaliste t??suhte l?petamise hüvitiste ümberhindamised tervikuna.

Kirjes ?ümberhindluskontod” kajastatud netosumma h?lmab j?rgmist:

  1. m??ratud v?ljamaksega kohustusest tulenev kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum;
  2. pensionikava varadelt saadav tegelik tulu, v.a summad, mis sisalduvad m??ratud v?ljamaksega netokohustuselt saadud netointressis;
  3. vara ülemm??ra m?ju muutused, mis ei h?lma m??ratud v?ljamaksega netokohustuselt saadud netointressis sisalduvaid summasid.

S?ltumatud kindlustusmatemaatikud hindavad neid summasid igal aastal, et teha kindlaks finantsaruandes kajastatavate asjakohaste kohustuste suurus.

Ringluses olevad pangat?hed

Europangat?hti lasevad ringlusse EKP ja euroala riikide keskpangad, kes koos moodustavad eurosüsteemi.[21] Ringluses olevate europangat?htede koguv??rtus jaotatakse eurosüsteemi riikide keskpankade vahel iga kuu viimasel t??p?eval vastavalt pangat?htede jaotamise alusele.[22]

EKP-le jaotatud osa ringluses olevate europangat?htede koguv??rtusest on 8% ja see on avaldatud bilansi kohustuste poolel kirjes ?Ringluses olevad pangat?hed”. EKP osa europangat?htede koguv?ljalaskes on tagatud tema n?uetega liikmesriikide keskpankade vastu. Need intressi kandvad n?uded[23] avaldatakse allkirjes ?Eurosüsteemisisesed n?uded: n?uded seoses europangat?htede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema ?EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” eespool). N?uetelt laekuv intressitulu esitatakse tulude ja kulude aruande kirjes ?Intressitulu europangat?htede jaotusest eurosüsteemis”.

Kasumi vahejaotus

Summa, mis v?rdub tuluga, mille EKP saab ringluses olevatelt europangat?htedelt ja rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavatelt v??rtpaberitelt, mis on ostetud a) v??rtpaberituruprogrammi, b) kaetud v?lakirjade kolmanda ostukava, c) varaga tagatud v??rtpaberite ostukava ja d) avaliku sektori v??rtpaberite ostukava raames, jaotatakse kasumi vahejaotuse k?igus j?rgneva aasta jaanuaris, kui EKP n?ukogu ei otsusta teisiti.[24] Jaotatakse kogu tulu (v?lja arvatud juhul, kui see on suurem kui EKP aasta puhaskasum), v?ttes arvesse EKP n?ukogu otsuseid finantsriskide katteks tehtavate eraldiste kohta. EKP n?ukogu v?ib ka otsustada, et jaanuaris jaotatavat osa ringluses olevatelt europangat?htedelt saadavast tulust v?hendatakse kulude v?rra, mida EKP kannab seoses europangat?htede v?ljaandmise ja k?itlemisega.

Arvestusp?him?tete muudatused

Kuni 2018. aasta l?puni kajastas EKP rendilepingutega seotud kulusid lepingute kehtivusaja jooksul tulude ja kulude aruande kirjes ?Halduskulu”. P?rast rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 16 (?Rendiarvestus”) avaldamist on EKP teinud alates 1. jaanuarist 2019 oma arvestusp?him?tetes muudatusi. Esmasel rakendamisel hindas EKP ümber k?ik p?hivaraga seotud rendilepingud, et teha kindlaks, kas need vastavad uutes arvestusp?him?tetes s?testatud rendilepingu m??ratlusele. Asjaomaste rendilepingute kajastamisel kasutati muudetud tagasiulatuvat l?henemisviisi, mille kohaselt kasutamis?iguse esemeks oleva vara v??rtust hinnatakse seonduva rendikohustisega v?rdses summas. Seet?ttu ei ole v?rdlusandmeid ümber arvestatud.

2019. aasta 1. jaanuari seisuga on bilansi kirjetes ?Materiaalne ja immateriaalne p?hivara” ja ?Mitmesugused muud kohustused” kajastatud j?rgmised kasutamis?iguse esemeks olevad varad ja rendikohustised:

Seonduvad kulud kajastuvad tulude ja kulude aruande kirjetes ?Muu intressikulu” ning ?Materiaalse ja immateriaalse p?hivara amortisatsioon”.

Muud küsimused

Euroopa Liidu N?ukogu on koosk?las EKPSi p?hikirja artikliga 27 ja EKP n?ukogu soovitusel heaks kiitnud otsuse nimetada Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschaft, Düsseldorf (Saksamaa Liitvabariik) EKP v?lisaudiitoriks viieks aastaks kuni 2022. majandusaasta l?puni. Seda ajavahemikku saab pikendada veel kuni kahe majandusaasta v?rra.


2.4 Bilansi lisa

1 Kuld ja n?uded kullas

2019. aasta 31. detsembri seisuga kuulus EKP-le 16 229 522 untsi[25] puhast kulda, mille turuv??rtus oli 21 976 miljonit eurot (2018. aastal 18 193 miljonit eurot). 2019. aastal kullatehinguid ei tehtud ja seega püsisid EKP kullavarud 2018. aasta 31. detsembri tasemega v?rreldes muutumatuna. Varude v??rtus eurodes kasvas kulla turuhinna (eurodes) t?usu t?ttu (vt teema ?Kuld ning v?lisvaluutavarad ja -kohustused” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3 ning kirje 14 ?ümberhindluskontod”).

2 N?uded v?lisv??ringus euroalav?liste ja euroala residentide vastu

2.1 N?uded IMFi vastu

See varade kirje kajastab EKP-le kuuluvaid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikuid (SDRid). 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 710 miljonit eurot (2018. aastal 692 miljonit eurot). N?uded tulenevad EKP ja IMFi vahelisest kahepoolsest arvestusühikute ostu-müügikokkuleppest, mille kohaselt IMF v?ib EKP nimel korraldada SDRide müüki v?i ostu eurode eest vastavalt kindlaksm??ratud miinimum- ja maksimumtasemetele. Raamatupidamises k?sitletakse SDRe v?lisv??ringuna (vt teema ?Kuld ning v?lisvaluutavarad ja - kohustused” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3). EKP-le kuuluvate SDRide v??rtuse suurenemine eurodes oli tingitud SDRide kallinemisest euro suhtes 2019. aastal ning aasta jooksul saadud intressitulust.

2.2 Pangakontode j??gid, v??rtpaberiinvesteeringud, v?lislaenud ja muud v?lisvarad; n?uded v?lisv??ringus euroala residentide vastu

Need kaks kirjet h?lmavad pangakontode j??ke ja laene v?lisv??ringus ning USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides nomineeritud v??rtpaberiinvesteeringuid.

Nende positsioonide koguv??rtuse suurenemine 2019. aastal oli tingitud aasta jooksul saadud tulu, eelk?ige USA dollari portfellilt laekunud tulu reinvesteerimisest ning USA dollari ja Jaapani jeeni kallinemisest euro suhtes.

EKP v?lisvaluutapositsioon (neto)[26] 2019. aasta 31. detsembri seisuga:

3 Muud n?uded eurodes euroala krediidiasutuste vastu

2019. aasta 31. detsembri seisuga h?lmas see kirje arvelduskontode saldosid euroala residentide juures 109 miljoni euro v??rtuses (2018. aastal 300 miljonit eurot).

4 Euroala residentide eurodes nomineeritud v??rtpaberid

4.1 Rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavad v??rtpaberid

2019. aasta 31. detsembri seisuga h?lmas see kirje v??rtpabereid, mille EKP on omandanud kaetud v?lakirjade kolme ostukava, v??rtpaberituruprogrammi, varaga tagatud v??rtpaberite ostukava ja avaliku sektori v??rtpaberite ostukava raames.[27]

Kaetud v?lakirjade esimese ostukava raames tehtavad ostud l?petati 2010. aasta 30. juunil ja kaetud v?lakirjade teine ostukava l?petati 31. oktoobril 2012. EKP n?ukogu otsustas l?petada v??rtpaberituruprogrammi raames tehtavad ostud 6. septembril 2012.

1. novembril 2019 alustas eurosüsteem varaostukava raames[28] taas netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. See otsus tehti p?rast seda, kui alates 2018. aasta l?pust kümne kuu jooksul reinvesteeris eurosüsteem t?ies ulatuses üksnes varaostukava raames ostetud aegumist?htajani j?udnud v??rtpaberitelt laekuvad p?hiosa tagasimaksed. N?ukogu eeldab, et netovaraoste tehakse seni, kuni see on vajalik baasintressim??rade toetava m?ju tugevdamiseks. Varaostud l?petatakse vahetult enne seda, kui n?ukogu hakkab EKP baasintressim??rasid t?stma. EKP n?ukogu kavatseb j?tkata ka reinvesteeringuid pikema aja jooksul p?rast kuup?eva, mil n?ukogu hakkab t?stma EKP baasintressim??rasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi s?ilitamiseks.

K?igi eespool nimetatud ostukavade raames omandatud v??rtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida v??rtuse langusel korrigeeritakse (vt teema ?V??rtpaberid” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3).

EKP hoitavate v??rtpaberite amortiseeritud soetusmaksumused ja turuv??rtused[29], mida ei kajastata bilansis v?i tulude ja kulude aruandes ning mis esitatakse vaid v?rdluse eesm?rgil, on j?rgmised:

Kaetud v?lakirjade esimese ja teise ostukava ning v??rtpaberituruprogrammi alusel hoitavate portfellide amortiseeritud soetusmaksumus v?henes seoses v??rtpaberite lunastamisega. Avaliku sektori v??rtpaberite ostukava alusel hoitavate v??rtpaberite amortiseeritud soetusmaksumuse v?henemine oli tingitud üle- ja alakursi amortisatsiooni netotulemist, mis kaalus t?ielikult üles 2019. aasta viimase kahe kuu jooksul tehtud netoostud.

EKP n?ukogu hindab regulaarselt finantsriske, mis on seotud k?igi k?nealuste kavade raames hoitavate v??rtpaberitega.

Varade v??rtuse langust kontrollitakse igal aastal, v?ttes arvesse andmeid aasta l?pu seisuga; tulemused kiidab heaks EKP n?ukogu. Seejuures hinnatakse varade v??rtuse languse n?itajaid iga ostukava puhul eraldi. Juhul kui t?heldati v??rtuse langust, tehti t?iendavaid analüüse kinnitamaks, et vastavate v??rtpaberitega seotud sularahavood ei ole saanud v??rtuse langusest m?jutatud. Sel aastal tehtud kontrollide tulemused n?itavad, et rahapoliitilistes portfellides hoitavate v??rtpaberite puhul ei tuvastanud EKP 2019. aastal v??rtuse langust.

5 Eurosüsteemisisesed n?uded

5.1 N?uded seoses europangat?htede jaotamisega eurosüsteemis

See kirje h?lmab EKP n?udeid euroala riikide keskpankade vastu seoses europangat?htede jaotamisega eurosüsteemis (vt teema ?Ringluses olevad pangat?hed” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3). 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 103 420 miljonit eurot (2018. aastal 98 490 miljonit eurot). N?uetelt makstav intress arvutatakse iga p?ev vastavalt eurosüsteemi p?hiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale k?ttesaadavale intressi piirm??rale[30] (vt lisa kirje 22.2 ?Intressitulu europangat?htede jaotusest eurosüsteemis”).

6 Muud varad

6.1 Materiaalne ja immateriaalne p?hivara

See vara h?lmas 2019. aasta 31. detsembri seisuga j?rgmisi p?hikirjeid:

2019. aasta 1. jaanuari seisuga kajastas EKP kasutamis?iguse esemeks olevate hoonete all peamiselt renditavaid kontorihooneid ning kasutamis?iguse esemeks olevate seadmete all asjaomaseid hoonete k?itamisvahendeid, aga ka kontori- ja muid seadmeid.

EKP peahoone ja kasutamis?iguse esemeks olevate kontorihoonete puhul kontrolliti varade v??rtuse langust 2019. aasta l?pus; v??rtuse langusest tulenenud kahjumit ei tuvastatud.

6.2 Muud finantsvarad

Valdavalt h?lmab see kirje finantsriskide katteks tehtud eraldiste ning kapitali ja reservide vastaskirjeks olevate EKP omavahendite investeeringuid. Kirje h?lmab ka 3211 Rahvusvahelise Arvelduste Panga aktsiat soetusmaksumusega 42 miljonit eurot.

Selle kirje p?hiosad on j?rgmised:

Kirje varade netokasv 2019. aastal oli peamiselt tingitud EKP omavahendite portfellilt saadud intressitulu reinvesteerimisest ja selles portfellis hoitavate v??rtpaberite turuv??rtuse suurenemisest.

6.3. Bilansiv?liste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje h?lmab 2019. aasta 31. detsembri seisuga l?petamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 19 ?Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 619 miljonit eurot (2018. aastal 578 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansip?eval kehtiva vahetuskursi alusel, v?rreldes v??rtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava v?lisv??ringu keskmise maksumuse alusel k?nealusel p?eval (vt teemad ?Bilansiv?lised instrumendid” ja ?Kuld ning v?lisvaluutavarad ja -kohustused” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3).

6.4 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 2572 miljonit eurot (2018. aastal 2738 miljonit eurot). Kirje h?lmas valdavalt v??rtpaberitelt laekunud kupongiintresse, sh v??rtpaberite soetamisel makstud intresse 2431 miljoni euro v??rtuses (2018. aastal 2589 miljonit eurot; vt lisa kirje 2.2 ?Pangakontode j??gid, v??rtpaberiinvesteeringud, v?lislaenud ja muud v?lisvarad; n?uded v?lisv??ringus euroala residentide vastu”, kirje 4 ?Euroala residentide eurodes nomineeritud v??rtpaberid” ja kirje 6.2 ?Muu finantsvara”).

Kirjes kajastatakse ka a) eurosüsteemi ühisprojektidelt saadud tulu (vt lisa kirje 27 ?Muu tulu”), b) mitmesuguseid ettemakseid ning c) muudelt finantsvaradelt ja -kohustustelt saadud intressitulu.

6.5 Mitmesugused muud varad

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 2221 miljonit eurot (2018. aastal 2039 miljonit eurot). Kirje h?lmab valdavalt EKP kasumi vahejaotusest laekunud summasid 1431 miljoni euro v??rtuses (2018. aastal 1191 miljonit eurot; vt teema ?Kasumi vahejaotus” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 11.2 ?Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”).

Kirje h?lmas ka 2019. aasta 31. detsembri seisuga l?petamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 757 miljoni euro v??rtuses (2018. aastal 567 miljonit eurot). Need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansip?eval kehtiva vastava v??ringu keskmise maksumuse alusel, v?rreldes seda eurov??rtusega, milles tehingud esialgselt kajastatakse (vt teema ?Bilansiv?lised instrumendid” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3).

2018. aasta 31. detsembri seisuga h?lmas kirje ka 244 miljoni euro suurust summat, mis vastab j?relevalvealustelt üksustelt saada olevate iga-aastaste j?relevalvetasude summale, kuna EKP esitas j?relevalvealustele üksustele iga-aastase j?relevalvetasu teated 2018. aasta detsembris makset?htajaga 2019. aasta jaanuaris. 2019. aastal saadeti tasuteated oktoobris (makset?htajaga 2019. aasta detsembris) ning seet?ttu maksti valdav osa j?relevalvetasusid ?ra juba samal finantsaastal.

7 Ringluses olevad pangat?hed

See kirje kajastab EKP osa (8%) ringluses olevate europangat?htede koguv??rtusest (vt teema ?Ringluses olevad pangat?hed” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3). 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 103 420 miljonit eurot (2018. aastal 98 490 miljonit eurot).

8 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees

Eurosüsteemi keskpangad v?ivad aktsepteerida avaliku sektori v??rtpaberite ostukava raames toimivate v??rtpaberilaenuv?imaluste puhul tagatisena sularaha, ilma et nad peaksid seda reinvesteerima. EKP puhul teeb neid operatsioone spetsialiseerunud asutus.

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli avaliku sektori v??rtpaberite ostukava raames l?petamata 1325 miljoni euro v??rtuses (2018. aastal 1399 miljonit eurot) v??rtpaberilaenutehinguid euroala krediidiasutustega. Saadud sularahatagatised kanti TARGET2 kontodele. Kuna sularaha ei olnud aasta l?pu seisuga reinvesteeritud, kajastati need tehingud bilansis (vt teema ?P??rdtehingud” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3).[31]

9 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees

9.1 Muud kohustused

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 20 466 miljonit eurot (2018. aastal 9152 miljonit eurot). Kirje h?lmab Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi hoiuseid. EKPSi p?hikirja artikli 21 kohaselt v?ib EKP toimida liidu institutsioonide, organite v?i asutuste, liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike v?i muude avaliku v?imu organite, teiste avalik-?iguslike institutsioonide v?i riigi osalusega ?riühingute fiskaalagendina.

See kirje h?lmab ka hoiuseid v?i EKP aktsepteeritud vahendite makseid, mille teevad maksesüsteemides EURO1 ja RT1[32] osalejad v?i mis tehakse nende nimel ning mida kasutatakse EURO1 arvelduste tagatisfondina v?i RT1 arvelduste toetuseks.

10 Kohustused eurodes euroalav?liste residentide ees

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 7245 miljonit eurot (2018. aastal 10 361 miljonit eurot). Selle kirje suurim komponent oli 3350 miljoni euro (2018. aastal 3682 miljonit eurot) suurune kohustus, mis tuleneb USA F?deraalreservi New Yorgi pangaga s?lmitud alalisest vastastikusest valuutakokkuleppest. Selle raames varustab F?deraalreservi Süsteem EKPd vahetustehingute kaudu USA dollaritega, et pakkuda eurosüsteemi osapooltele lühiajalisi vahendeid USA dollarites. Samal ajal teeb EKP p??rdvahetustehinguid euroala riikide keskpankadega, kes kasutavad saadud vahendeid USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonide (p??rdtehingud) teostamiseks eurosüsteemi osapooltega. Nende tehingute tulemuseks olid EKP ja liikmesriikide keskpankade vahelised eurosüsteemisisesed saldod (vt 11.2 ?Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”). P??rdvahetustehingud USA F?deraalreservi Süsteemiga ja euroala riikide keskpankadega toovad lisaks kaasa forvardn?uded ja -kohustused, mis kajastatakse bilansiv?listes kirjetes (vt lisa kirje 19 ?Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”).

Kirje h?lmab ka 3271 miljoni euro (2018. aastal 4619 miljonit eurot) ulatuses euroalav?liste keskpankade n?udeid EKP vastu, mis tulenevad TARGET2 kaudu arveldatavatest tehingutest v?i on nende vastaskirjed. 2019. aastal v?henesid need n?uded euroalav?liste residentide poolt euroala residentidele tehtud maksete tulemusel.

Kirje h?lmab ka 625 miljoni euro (2018. aastal 2059 miljonit eurot) suurust summat, mis tuleneb avaliku sektori v??rtpaberite ostukava raames l?petamata v??rtpaberilaenutehingutest euroalav?liste residentidega. Nende tehingute puhul esitati sularahatagatis, mis kanti TARGET2 kontodele (vt lisa kirje 8 ?Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees”).

11 Eurosüsteemisisesed kohustused

11.1 V?lisvaluutareservide ülekandmisega samav??rsed kohustused

Kirje h?lmab eurosüsteemiga liitumisel EKP-le üle kantud v?lisvaluutareservidest tulenevaid kohustusi euroala riikide keskpankade ees. Koosk?las EKPSi p?hikirja artikliga 30.2 m??ratakse v?lisvaluutareservide EKP-le üle kandmisel iga riigi keskpanga osamaksud proportsionaalselt tema osaga EKP m?rgitud kapitalis. P?rast iga viie aasta j?rel toimuvat EKP kapitali m?rkimise aluse korrigeerimist, mis j?ustus 1. jaanuaril 2019, v?henes euroala riikide keskpankade osakaal EKP m?rgitud kapitalis (vt lisa kirje 15 ?Kapital ja reservid”). Selle tulemusel v?henesid k?nealused kohustused 448 miljoni euro v?rra 40 344 miljoni euroni (vt tabel).

Nendelt kohustustelt makstav intress arvutatakse iga p?ev vastavalt eurosüsteemi p?hiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale k?ttesaadavale intressi piirm??rale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta (vt tulude ja kulude aruande lisa kirje 22.3 ?Riikide keskpankade üle kantud v?lisvaluutareservidelt makstav intress”).

11.2 Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused

2019. aastal h?lmas see kirje euroala riikide keskpankade TARGET2 saldodega seotud n?udeid EKP vastu ning summasid, mida EKP peab euroala riikide keskpankadele maksma seoses kasumi vahejaotusega (vt teemad ?EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” ja ?Kasumi vahejaotus” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3).

TARGET2ga seotud netokohustuse v?henemine tulenes peamiselt a) EKP kui fiskaalagendi poolt vastu v?etud hoiuste kasvust (vt lisa kirje 9 ?Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees”); b) rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavatelt v??rtpaberitelt laekunud intressitulust ning c) v??rtpaberituruprogrammi ning kaetud v?lakirjade esimese ja teise ostukava raames ostetud (ostud arveldati TARGET2 kontode kaudu) v??rtpaberite lunastamisest. Nende kahe teguri m?ju korvasid osaliselt a) v??rtpaberituruprogrammi raames tehtud netoostud, mis arveldati samuti TARGET2 kontode kaudu; b) EKP 2018. aasta kasumi jaotamise maksed; c) avaliku sektori v??rtpaberite ostukava raames v??rtpaberilaenude katteks antud sularahatagatiste v?henemine (vt lisa kirje 8 ?Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees” ja kirje 10 ?Kohustused eurodes euroalav?liste residentide ees”) ning d) euroala residentidelt euroalav?listele residentidele tehtud maksete arveldamine TARGET2 kaudu (vt lisa kirje 10 ?Kohustused eurodes euroalav?liste residentide ees”).

TARGET2 positsioonidelt (v.a USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonidega seoses teostatud p??rdvahetustehingutest tulenevad saldod) makstav intress arvutatakse iga p?ev vastavalt eurosüsteemi p?hiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale k?ttesaadavale intressi piirm??rale.

12 Muud kohustused

12.1. Bilansiv?liste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje h?lmab 2019. aasta 31. detsembri seisuga l?petamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 19 ?Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 709 miljonit eurot (2018. aastal 641 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansip?eval kehtiva vahetuskursi alusel, v?rreldes v??rtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava v?lisv??ringu keskmise maksumuse alusel k?nealusel p?eval (vt teemad ?Bilansiv?lised instrumendid” ja ?Kuld ning v?lisvaluutavarad ja -kohustused” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3).

12.2 Viitv?lad ja ettemakstud tulud

See kirje h?lmas 2019. aasta 31. detsembri seisuga j?rgmist:

12.3 Mitmesugused muud kohustused

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 2188 miljonit eurot (2018. aastal 1178 miljonit eurot). Kirje h?lmas 2019. aasta 31. detsembri seisuga l?petamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 662 miljoni euro v??rtuses (2018. aastal 580 miljonit eurot; vt lisa kirje 19 ?Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud konverteeriti eurodesse bilansip?eval kehtiva vastava v??ringu keskmise maksumuse alusel, v?rreldes seda eurov??rtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema ?Bilansiv?lised instrumendid” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3).

Kirje h?lmas ka 232 miljoni euro suurust rendikohustist, mis tulenes uute rendiarvestusp?him?tete kohaldamisest alates 1. jaanuarist 2019 (vt teemad ?Rendiarvestus” ja ?Arvestusp?him?tete muudatused” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3).

ühtlasi h?lmab kirje EKP m??ratud v?ljamaksega netokohustust, mis on seotud EKP t??tajate, juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud j?relevalven?ukogu liikmete t??suhtej?rgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega. Kirje h?lmab ka EKP t??tajatele makstud t??suhte l?petamise hüvitisi.

EKP t??suhtej?rgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja t??suhte l?petamise hüvitised

Bilanss
Bilansi kirje ?Mitmesugused muud kohustused” h?lmab j?rgmisi summasid, mis on seotud t??suhtej?rgsete hüvitiste, muude pikaajaliste hüvitiste ja t??suhte l?petamise hüvitistega:

M?rkus. Veerus ?Juhatus” esitatakse nii EKP juhatuse kui ka j?relevalven?ukoguga seotud summad.

2019. aastal h?lmas t??tajatega seotud m??ratud v?ljamaksega kohustuste nüüdisv??rtus (2497 miljonit eurot; 2018. aastal 1608 miljonit eurot) t??suhtej?rgsete hüvitiste (v.a pensionid), muude pikaajaliste hüvitiste ja t??suhte l?petamise hüvitistega seotud jooksvalt kaetavaid hüvitisi 323 miljoni euro ulatuses (2018. aastal 226 miljonit eurot). EKP juhatuse liikmete ja j?relevalven?ukogu liikmetega seotud m??ratud v?ljamaksega kohustuse nüüdisv??rtus (39 miljonit eurot; 2018. aastal 29 miljonit eurot) on seotud ainult jooksvalt kaetavate t??suhtej?rgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega.

EKP m??ratud v?ljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud t??suhtej?rgsete hüvitistega, kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes ?ümberhindluskontod”. 2019. aastal oli ümberhindamisest tulenenud kahjum selles kirjes 749 miljonit eurot (2018. aastal 129 miljonit eurot; vt lisa kirje 14 ?ümberhindluskontod”).

M??ratud v?ljamaksega kohustustes, pensionisüsteemi varades ja ümberhindamistes tehtud muudatused
M??ratud v?ljamaksega kohustuse nüüdisv??rtus muutus j?rgmiselt:

M?rkus. Veerus ?Juhatus” esitatakse nii EKP juhatuse kui ka j?relevalven?ukoguga seotud summad.
1) Netosumma, mis h?lmab kohustuslikke sissemakseid ning ülekandeid kavadesse/kavadest. T??tajate ja EKP kohustuslikud sissemaksed moodustavad vastavalt 7,4% ja 20,7% p?hipalgast.

M??ratud v?ljamaksega kohustuse ümberhindlusest tingitud 763 miljoni euro suurune kogukahjum 2019. aastal tulenes peamiselt diskontom??ra alandamisest 2,3%-lt 2018. aastal 1,2%-le 2019. aastal. ümberhindlusest tingitud kahjum tulenes muu hulgas uute suremustabelite kasutamisest ning palju v?hemal m??ral ka kogemusp?histest kohandustest, mis kajastavad eelmise aasta aruandes toodud kindlustusmatemaatiliste eelduste ja tegelike tulemuste erinevusi.

Makstavate hüvitiste summa v?henes 2019. aastal 24 miljoni euroni (2018. aastal 46 miljonit eurot) peamiselt seoses karj??riülemineku ajutisse tugiprogrammi vastu v?etud t??tajatele makstud ühekordsete t??suhte l?petamise hüvitiste kogusumma v?henemisega. 2017. aastal k?ivitatud kava eesm?rk oli konkreetsetel tingimustel h?lbustada EKP pika staa?iga t??tajate vabatahtlikku karj??riüleminekut v?ljapoole EKPd.

T??tajate pensionisüsteemi m??ratud v?ljamakse samba varade ?iglane v??rtus muutus 2019. aastal j?rgmiselt:

2019. aastal pensionisüsteemi varade ümberhindamisest tulenenud kasum n?itab, et fondiosakute tegelik tootlus oli oluliselt suurem kui eeldatud intressitulu pensionisüsteemi varadelt.

2019. aastal ümberhindamistes tehtud muutused olid j?rgmised:

Tulude ja kulude aruanne
2019. aasta tulude ja kulude aruandes on kajastatud j?rgmised summad:

M?rkus. Veerus ?Juhatus” esitatakse nii EKP juhatuse kui ka j?relevalven?ukoguga seotud summad.

Muude pikaajaliste hüvitiste ja t??suhte l?petamise hüvitiste ümberhindamisest tingitud (vahetult kasumiaruandes kajastuv) kogukahjum ulatus 2019. aastal 18 miljoni euroni. Valdav osa sellest summast oli seotud muude pikaajaliste hüvitistega ja tulenes peamiselt diskontom??ra alanemisest 2,3%-lt 2018. aastal 1,2%-le 2019. aastal.

Jooksva t??alase teenistuse kulutused v?henesid 2019. aastal 92 miljoni euroni (2018. aastal 98 miljonit eurot) eelk?ige seoses diskontom??ra t?usuga 2,1%-lt 2017. aastal 2,3%-le 2018. aastal[33].

Peamised eeldused
K?esolevas lisas nimetatud hinnangute koostamisel on s?ltumatud kindlustusmatemaatikud kasutanud eeldusi, mille juhatus on raamatupidamisarvestuse ja andmete avaldamise eesm?rgil heaks kiitnud. J?rgnevalt on esitatud peamised eeldused, mida kasutatakse t??suhtej?rgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud kohustuse arvutamisel.

1) Neid eeldusi kasutati EKP m??ratud v?ljamaksega pensionikohustuse (mida rahastatakse kapitalitagatisega varadest) arvutamiseks.
2) Lisaks arvestatakse individuaalse palgat?usuga kuni 1,8% aastas olenevalt pensionisüsteemis osaleja liikme vanusest.
3) EKP pensionisüsteemi eeskirjade kohaselt t?stetakse pensione igal aastal. Kui EKP t??tajate t??tasude iga-aastase üldise korrigeerimise tulemusel on palgat?us hindade inflatsioonist v?iksem, suurendatakse pensione koosk?las t??tasude üldise korrigeerimisega. Kui t??tasude iga-aastane üldine korrigeerimine ületab hindade inflatsiooni, l?htutakse sellest pensionit?usu m??ramisel, tingimusel et EKP pensionisüsteemi finantsolukord v?imaldab pensione sel m??ral t?sta.

2019. aastal moodustasid t??tajate vabatahtlikud maksed m??ratud sissemaksega pensionisambasse 171 miljonit eurot (2018. aastal 140 miljonit eurot). Need maksed investeeritakse pensionikava varadesse ning nendega seoses tekib ka vastavalt sama suur kohustus.

13 Eraldised

Kirje h?lmab peamiselt finantsriskide katteks ette n?htud eraldist. Kui varem h?lmas kirje valuuta-, intressim??ra-, krediidi- ja kullahinnariski, siis 2019. aastal olid h?lmatud k?ik finantsriskid (st turu-, likviidsus- ja krediidiriskid).

Finantsriskide katteks ette n?htud eraldist kasutatakse tulevase realiseeritud ja realiseerimata kahjumi katmiseks m??ral, mida EKP n?ukogu peab vajalikuks. Eraldise suurust ja j?tkuvat vajadust kontrollitakse igal aastal eespool nimetatud riskidele EKP poolt antud hinnangu alusel, v?ttes arvesse mitmeid tegureid. Eraldis koos k?igi üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis.

P?rast iga viie aasta j?rel toimuvat EKP kapitali m?rkimise aluse korrigeerimist seisuga 1. jaanuar 2019 ja sellest tulenenud euroala riikide keskpankade osakaalu v?hendamist EKP m?rgitud kapitalis (vt lisa kirje 15 ?Kapital ja reservid”) ning EKP finantsriskide hindamise tulemusi arvestades otsustas EKP n?ukogu 2019. aasta 31. detsembril vabastada finantsriskide katteks tehtud eraldisest 84 miljardit eurot, et j?rgida maksimaalset lubatud piirm??ra. Seega ulatus 2019. aasta 31. detsembri seisuga finantsriskide katteks etten?htud eraldis 7536 miljoni euroni, mis vastab euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahule EKP kapitalis sama kuup?eva seisuga.

14 ümberhindluskontod

See kirje h?lmab peamiselt varade, kohustuste ja bilansiv?liste instrumentidega seotud realiseerimata kasumist tulenevaid ümberhindlusreserve (vt teemad ?Tulude kajastamine”, ?Kuld ning v?lisvaluutavarad ja -kohustused”, ?V??rtpaberid” ning ?Bilansiv?lised instrumendid” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3). Kirje h?lmab ka EKP m??ratud v?ljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud t??suhtej?rgsete hüvitistega (vt teema ?EKP t??suhtej?rgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja t??suhte l?petamise hüvitised” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 12.3 ?Mitmesugused muud kohustused”).

ümberhindluskontode mahu suurenemise tingisid peamiselt kullahinna t?us ning euro odavnemine USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes 2019. aastal.

Aasta l?pu ümberhindlusel kasutatud vahetuskursid olid j?rgmised:

15 Kapital ja reservid

15.1 Kapital

Muudatused EKP kapitali m?rkimise aluses
Koosk?las EKPSi p?hikirja artikliga 29 korrigeeritakse liikmesriikide keskpankade osakaalusid EKP kapitali m?rkimise aluses iga viie aasta j?rel[34], arvestades v?rdselt vastavate liikmesriikide osakaalu Euroopa Liidu elanikkonnas ja sisemajanduse koguproduktis.[35] Neljas korrigeerimine p?rast EKP asutamist toimus 1. jaanuaril 2019 ning selle tulemusel on riikide keskpankade osakaalud j?rgmised:

EKP sissemakstud kapital
EKP m?rgitud kapitali maht on 10 825 miljonit eurot. P?rast iga viie aasta j?rel toimuvat EKP kapitali m?rkimise aluse korrigeerimist v?henes euroala riikide keskpankade osakaal (t?ielikult tasutud osamaksed) EKP m?rgitud kapitalis 0,7739 protsendipunkti v?rra ning euroalav?liste riikide keskpankade (kes tasuvad üksnes 3,75% enda osast m?rgitud kapitalis) osakaal suurenes sama palju. Selle tulemusel v?henes EKP sissemakstud kapital 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 81 miljoni euro v?rra 7659 miljoni euroni (vt tabel).


2.5 Bilansiv?lised instrumendid

16 V??rtpaberilaenuandmise programmid

EKP on omavahendite haldamisega seoses s?lminud v??rtpaberilaenuandmise programmi k?sitleva kokkuleppe, mille kohaselt spetsialiseerunud asutus teeb EKP nimel v??rtpaberilaenutehinguid.

Lisaks on EKP koosk?las EKP n?ukogu otsustega teinud laenuandmise eesm?rgil k?ttesaadavaks tema omanduses olevad v??rtpaberid, mis on ostetud kaetud v?lakirjade esimese, teise ja kolmanda ostukava ning avaliku sektori v??rtpaberite ostukava raames; samuti v??rtpaberituruprogrammi raames ostetud v??rtpaberid, mis on k?lblikud ka avaliku sektori v??rtpaberite ostukava raames.[36]

V??rtpaberilaenutehingud kajastatakse bilansiv?listel kontodel, v?lja arvatud juhul, kui neis tehingutes kasutatakse sularahatagatisi, mis j??vad sama aasta l?pu seisuga investeerimata.[37] 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli selliseid l?petamata v??rtpaberilaenutehinguid 10 076 miljoni euro v??rtuses (2018. aastal 9646 miljonit eurot). Sellest summast 5502 miljonit eurot (2018. aastal 4440 miljonit eurot) oli seotud rahapoliitilistel eesm?rkidel hoitavate v??rtpaberite laenudega.

17 Intressim??ra futuurid

2019. aasta 31. detsembri seisuga olid l?petamata j?rgmised v?lisvaluutatehingud (aasta l?pu turuintressim??rade j?rgi):

Neid tehinguid tehti EKP v?lisvaluutareservide haldamisel.

18 Intressim??ra vahetustehingud

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli l?petamata intressivahetustehinguid tingliku v??rtusega 703 miljonit eurot (2018. aastal 519 miljonit eurot) aasta l?pu turuintressim??rade j?rgi. Neid tehinguid tehti EKP v?lisvaluutareservide haldamisel.

19 Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid

V?lisvaluutareservide haldamine
Valuutavahetustehinguid ja valuutaforvardeid tehti 2019. aastal EKP v?lisvaluutareservide haldamisel. 2019. aasta 31. detsembri seisuga olid t?itmata j?rgmised k?nealuste tehingutega seotud n?uded ja kohustused (aasta l?pu turuintressim??rade j?rgi):

Likviidsust lisavad operatsioonid
USA dollarites nomineeritud n?uded ja kohustused, mille arveldamise l?ppt?htaeg on 2019. aastal, tekkisid seoses USA dollarites likviidsuse pakkumisega eurosüsteemi osapooltele (vt lisa kirje 10 ?Kohustused eurodes euroalav?liste residentide ees”).

20 Laenutehingute haldamine

EKP j?tkas 2019. aastal laenuv?tmis- ja laenuandmistegevuse haldamist ELis keskmise t?htajaga rahalise abi süsteemi, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Kreeka krediidikorralduse lepingu raames ning samuti maksete haldamist seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kahe laenuga. 2019. aastal t??tles EKP k?nealuste operatsioonidega seotud makseid, samuti liikmete osalusmakseid seoses Euroopa stabiilsusmehhanismi lubatud aktsiakapitaliga.

21 Pooleliolevate kohtuasjadega seotud tingimuslikud kohustused

M?ned Küprose krediidiasutuste hoiustajad, aktsion?rid ja v?lakirjaomanikud on esitanud EKP ja teiste ELi institutsioonide vastu mitu kohtuasja. Kaebajad v?idavad, et nad on kannatanud finantskahju meetmete t?ttu, mis nende hinnangul on kaasa toonud asjaomaste krediidiasutuste restruktureerimise Küprose finantsabiprogrammi raames. 2018. aastal ei v?tnud Euroopa Liidu üldkohus kahte neist kohtuasjadest sisulistel p?hjustel menetlusse; nende otsuste apellatsioonimenetlused on praegu pooleli Euroopa Liidu Kohtus. Eelnevalt tegi üldkohus 2014. aastal kaheteistkümne sarnase juhtumi kohta otsuse, et neid ei v?eta menetlusse, ning Euroopa Kohus kinnitas 2016. aastal j?tkuvalt, et neid ei v?eta menetlusse, v?i tegi m?nes nimetatud kohtuasjas otsuse EKP kasuks. EKP osalemine protsessis, mille j?rel s?lmiti finantsabiprogramm, piirdus tehnilise n?u andmisega vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule ja koost??s Euroopa Komisjoniga; samuti avaldati mittesiduv arvamus Küprose kriisilahendusseaduse eeln?u kohta. Seep?rast eeldatakse, et EKP ei kanna nende kohtuasjadega seoses kahju.


2.6 Tulude ja kulude aruande lisa

22 Puhas intressitulu

22.1 Intressitulu v?lisvaluutareservidelt

Kirje h?lmab EKP v?lisvaluutareservidega seotud intressitulu, millest intressikulu on maha arvatud, j?rgmiselt:

Puhta intressitulu üldine suurenemine 2019. aastal oli peamiselt tingitud USA dollari portfelli kaudu laekunud intressitulu kasvust. Tulu kasvu toetas ka USA dollari kallinemine euro suhtes.

22.2 Intressitulu europangat?htede jaotusest eurosüsteemis

See kirje kajastab intressitulu, mis on seotud EKP osaga (8%) emiteeritud europangat?htede koguv??rtusest (vt teema ?Ringluses olevad pangat?hed” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 5.1 ?N?uded seoses europangat?htede jaotamisega eurosüsteemis”). 2019. aastal oli intressitulu null, kuna p?hiliste refinantseerimisoperatsioonide intressim??r oli kogu aasta jooksul 0%.

22.3 Riikide keskpankade üle kantud v?lisvaluutareservidelt makstav intress

Selles kirjes esitatakse euroala riikide keskpankadele makstud intress v?lisvaluutareservidelt, mille nad on EKP-le üle kandnud (vt lisa kirje 11.1 ?V?lisvaluutareservide ülekandmisega samav??rsed kohustused”). 2019. aastal oli see intress null, kuna p?hiliste refinantseerimisoperatsioonide intressim??r oli kogu aasta jooksul 0%.

22.4 Muu intressitulu ja muu intressikulu

2019. aasta muud intressitulud ja -kulud olid j?rgmised:

1) V??rtpaberituruprogrammi raames EKP-le kuuluvatelt Kreeka riigiv?lakirjadelt saadud puhas intressitulu oli 94 miljonit eurot (2018. aastal 127 miljonit eurot).

23 Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest

2019. aasta realiseeritud puhaskasum/puhaskahjum finantsoperatsioonidest oli j?rgmine:

Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskasum/(puhaskahjum) h?lmab v??rtpaberite, intressim??ra futuuride ja intressim??ra vahetuslepingute hinnavahest saadud realiseeritud kasumit ja kahjumit. Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskasum 2019. aastal oli peamiselt tingitud USA dollari portfelli kaudu saadud ja hinnavahest tulenenud realiseeritud kasumist tulenevalt USA dollarites nomineeritud v??rtpaberite tulususe v?henemisest v?rreldes 2018. aastaga.

24 Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

2019. aasta finantsvarade ja -positsioonide allahindlused olid j?rgmised:

Mitmete USA dollari portfellis ja omavahendite portfellis hoitavate v??rtpaberite turuv??rtus langes 2019. aasta l?pus veelgi, samal ajal kui nende turutootlus suurenes. See t?i k?nealuse aasta l?pu seisuga kaasa hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumi.

25 Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu

2019. aastal koosnes selles kirjes kajastatud tulu peamiselt j?relevalvetasudest ja j?relevalve alla kuuluvatele üksustele m??ratud halduskaristustest usaldatavusn?udeid k?sitlevate ELi panganduseeskirjade (sh EKP j?relevalveotsused) t?itmata j?tmise eest. Kulud on valdavalt seotud hoiutasudega.

J?relevalveülesannetega seotud tulu ja kulu
J?relevalveülesannete t?itmisega seotud kulude katmiseks on EKP kehtestanud j?relevalve alla kuuluvatele üksustele iga-aastase j?relevalvetasu. 2019. aasta aprillis andis EKP teada, et 2019. aasta j?relevalvetasude kogusumma on 576 miljonit eurot. See summa p?hines prognoosil, mille kohaselt j?relevalveülesannete t?itmisega seotud kulud olid 2019. aastal 559 miljonit eurot, arvestades j?rgmisi kohandusi: i) 2018. aastal tasumata j??nud ja j?rgmisesse aastasse üle toodud j?relevalvetasud 15 miljoni euro ulatuses ning ii) konkreetsetele pankadele eelnenud tasuperioodide eest tagasi makstud summad[38] (2 miljonit eurot).

EKP j?relevalveülesannete t?itmisega seotud tegelike kulude p?hjal oli j?relevalvetasudega seotud tulu 2019. aastal 537 miljonit eurot. Prognoositud kulude (559 miljonit eurot) ja tegelike kulude (537 miljonit eurot) erinevusest tulenenud 22 miljoni euro suurune ülej??k 2019. aastal esitatakse kirjes ?Viitv?lad ja ettemakstud tulud” (vt lisa kirje 12.2 ?Viitv?lad ja ettemakstud tulud”). See v?hendab kogusummas 2020. aasta tasuperioodi eest n?utavaid j?relevalvetasusid, mis kuuluvad j?relevalvetasude l?bivaadatud raamistikus[39] rakendatava arvete tagantj?rele esitamise korra kohaselt maksmisele 2021. aastal.

Peale selle on EKP-l ?igus m??rata j?relevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi usaldatavusn?udeid k?sitlevatest ELi panganduseeskirjadest (sh EKP j?relevalveotsused) tulenevate kohustuste t?itmata j?tmise eest. Neist laekuvat tulu ei v?eta arvesse iga-aastaste j?relevalvetasude arvutamisel, vaid see kajastatakse tuluna EKP tulude ja kulude aruandes ning jaotatakse EKP kasumi jaotamise re?iimi raames euroala riikide keskpankade vahel. 2019. aastal laekus j?relevalvealustele üksustele m??ratud karistustest 7 miljonit eurot.

Seega oli EKP j?relevalveülesannetega seonduv tulu 2019. aastal j?rgmine:

Pangandusj?relevalvega seotud kulud tulenevad oluliste üksuste otsesest j?relevalvest, v?hem oluliste üksuste j?relevalve kontrollimisest ning horisontaalsetest ülesannetest ja eriteenustest. Samuti on h?lmatud kulud, mis on seotud EKP j?relevalveülesannete t?itmiseks vajalike tugistruktuuridega (sh kinnisvarahaldus, personalijuhtimine, haldusteenused, eelarve ja kontroll, raamatupidamine, ?igusteenused, avalikud suhted ja t?lketeenused, siseaudit, statistika ja IT-teenused).

2019. aastal olid EKP j?relevalveülesannetega seotud ja iga-aastastest j?relevalvetasudest kaetud tegelikud kogukulud j?rgmised:

EKP pangandusj?relevalve t??tajate keskmise arvu t?us t?i kaasa palkade ja hüvitiste proportsionaalse kasvu. T??tajate arvu t?usuga kaasnes ka t??ruumidega seotud kulude kasv. Muud tegevuskulud aga v?henesid peamiselt tulenevalt j?relevalveülesannete t?itmisega seotud konsultatsiooniteenuste kulude kahanemisest eelk?ige seoses sisemudelite sihip?rase l?bivaatamisega, mis j?uab l?pule 2020. aastal.

26 Tulu aktsiatelt ja osalustest

Selles kirjes esitatakse EKP-le kuuluvatelt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aktsiatelt saadud dividendid (vt lisa kirje 6.2 ?Muu finantsvara”).

27 Muu tulu

2019. aasta jooksul saadi muud tulu peamiselt maksetest, mida euroala riikide keskpangad tegid EKP-le eurosüsteemi ühisprojektidega seotud kulude katmiseks.

28 Personalikulu

2019. aasta personalikulud olid j?rgmised:

1) Palgad ja muud tasud p?hinevad sisuliselt Euroopa Liidus kehtival palgasüsteemil ja on sellega v?rreldavad.

T??tajate keskmine arv t?ist??ajale taandatuna[40] oli 3770 (2018. aastal 3546), sh 349 juhtival kohal t??tavat isikut (2018. aastal 337).

Personalikulud suurenesid 2019. aastal peamiselt seet?ttu, et t?usis EKP t??tajate keskmine arv ning suurenesid muude pikaajaliste hüvitistega seotud kulud (valdavalt tulenevalt sellest, et 2019. aasta l?pus toimunud kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutati madalamat diskontom??ra; vt kirje 12.3 ?Mitmesugused muud kohustused”).

EKP juhatuse ja j?relevalven?ukogu liikmetele makstavad tasud
EKP juhatuse liikmetele ja EKP poolt palgatud j?relevalven?ukogu liikmetele makstakse p?hipalka ning elamiskulude hüvitist ja esindustasu. EKP presidendile on elamiskulude hüvitise asemel ette n?htud ametlik residents. Koosk?las Euroopa Keskpanga personali t??lepingu tingimustega v?ib juhatuse ja j?relevalven?ukogu liikmetel olenevalt isiklikest asjaoludest olla ?igus saada majapidamis-, lapse- ja ?ppetoetust. Palkadelt makstakse tulumaksu Euroopa Liidu eelarvesse ja nendest arvatakse maha pensionimaksed ning maksed ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning ?nnetusjuhtumikindlustuse katteks. Muid tasusid ei maksustata ega v?eta arvesse pensionide m??ramisel.

Juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud j?relevalven?ukogu liikmete (v.a riiklike j?relevalveasutuste esindajad) p?hipalgad 2019. aastal olid j?rgmised:[41]

1) V?lja arvatud j?relevalven?ukogu aseesimehe (Sabine Lautenschl?ger kuni 2019. aasta veebruarini; Yves Mersch alates 2019. aasta oktoobrist) palk, mida kajastatakse koos teiste EKP juhatuse liikmete palkadega.

Juhatuse ja j?relevalven?ukogu liikmetele makstud lisatasud ning EKP poolt nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning ?nnetusjuhtumikindlustuse katteks tehtud maksed ulatusid 1 182 767 euroni (2018. aastal 835 371 eurot). Juhatuse ja j?relevalven?ukogu endistele liikmetele v?idakse p?rast nende ametiaja l?ppu maksta piiratud üleminekuaja jooksul etten?htud tasusid. 2019. aastal ulatusid need tasud, seonduvad peretoetused ning EKP maksed juhatuse ja j?relevalven?ukogu endiste liikmete ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning ?nnetusjuhtumikindlustuse katteks kokku 864 287 euroni (2018. aastal 169 346 eurot). Hüvitiste ja üleminekutoetuste kogusumma suurenemine on peamiselt tingitud sellest, et aasta varasemaga v?rreldes lahkus EKPst / ühines EKPga suurem arv juhatuse liikmeid.

Juhatuse endiste liikmete v?i nende ülalpeetavate pensionid (sh t??suhtej?rgsed tasud) ning maksed nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning ?nnetusjuhtumikindlustuse katteks moodustasid kokku 1 848 157 eurot (2018. aastal 3 047 064 eurot).[42] 2019. aastal h?lmas see summa ülekannet teise pensioniskeemi seoses juhatuse endise liikme pensionileminekuga. 2018. aastal h?lmas see endise juhatuse liikme pensionileminekust tulenenud kindlasummalist makset seoses tulevaste pensionimaksetega.

29 Halduskulu

Halduskulud ulatusid 476 miljoni euroni (2018. aastal 525 miljonit eurot). Need h?lmavad k?iki muid jooksvaid kulusid, mis on seotud konsultatsiooniteenustega, infotehnoloogiaga, ruumide hooldusega, p?hivarav?liste kaupade ja seadmetega ning muude teenuste ja tarnetega. ühtlasi h?lmavad need t??tajatega seotud kulusid (sh koolituse, t??lev?tmise, kolimise ja majutusega seotud kulud).

Halduskulude langus 2019. aastal oli valdavalt tingitud ruumide ja t??tajate rentimisega ning v?liskonsultantide tugiteenustega seotud kulutuste v?henemisest. V?iksemad rendikulud tulenesid kasutamis?iguse esemeks olevate hoonete kajastamisest bilansis (vt teema ?Arvestusp?him?tete muudatused” arvestusp?him?tteid k?sitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje ?Materiaalne ja immateriaalne p?hivara”).

30 Pangat?htede tootmisteenused

Need kulud on valdavalt seotud europangat?htede piiriülese transpordi kuludega, mis tekkisid pangat?htede vedamisel trükikodade ja keskpankade vahel (uute pangat?htede tarned) ning riikide keskpankade vahel (ühe keskpanga puuduvate varude t?iendamiseks teise keskpanga varude ülej??gist). Need kulud kannab EKP.


2.7 Bilansip?evaj?rgsed sündmused

31 EKP kapitali m?rkimise aluse korrigeerimine p?rast ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust

Seoses ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust ja Inglise keskpanga kaasneva lahkumisega EKPSist on ülej??nud riikide keskpankade osakaale EKP m?rgitud kapitalis korrigeeritud alates 1. veebruarist 2020 j?rgmiselt:

M?ju EKP kapitalile
EKP m?rgitud kapitali maht püsib p?rast Inglise keskpanga EKPSist lahkumist muutumatuna 10 825 miljoni euro tasemel. Inglise keskpanga osa (14,3%) EKP m?rgitud kapitalis jagati ümber euroala keskpankade ja ülej??nud euroalav?liste riikide keskpankade vahel.

EKP sissemakstud kapital püsib 2020. aastal muutumatuna 7659 miljoni euro tasemel, kuna ülej??nud riikide keskpangad katavad Inglise keskpanga sissemakstud osa (58 miljonit eurot) EKP kapitalis. Inglise keskpanga EKPSist lahkumise j?rel tasuvad euroala riikide keskpangad enda suurenenud osamaksed j?rgmise kahe aasta jooksul kahe aastamaksena. Selle tulemusel suureneb EKP sissemakstud kapital 7659 miljonilt eurolt 2020. aastal 8270 miljoni euroni 2021. aastal ja 8880 miljoni euroni 2022. aastal.

M?ju liikmesriikide keskpankade n?uetele, mis on samav??rsed EKP-le üle kantud v?lisvaluutareservidega
Koosk?las EKPSi p?hikirja artikliga 30.2 m??ratakse v?lisvaluutareservide EKP-le üle kandmisel iga riigi keskpanga osamaksud proportsionaalselt tema osaga EKP m?rgitud kapitalis. P?rast a) EKP-le v?lisvaluutareserve üle kandnud euroala riikide keskpankade osakaalu suurendamist EKP m?rgitud kapitalis seoses Inglise keskpanga lahkumisega EKPSist ning b) EKP n?ukogu otsust v?hendada euroala riikide keskpankade sissemaksete osakaalu, et euroala riikide keskpankade poolt üle kantud v?lisvaluutareservide kogusumma j??ks p?rast Inglise keskpanga EKPSist lahkumist samaks, püsib keskpankade n?uete kogumaht (mis on samav??rne nende üle kantud reservidega) muutumatuna.


3 S?ltumatu audiitori j?reldusotsus

Euroopa Keskpanga mitteametlik t?lge EKP v?lisaudiitori j?reldusotsusest. Lahknevuste korral kehtib Baker Tilly allkirjastatud ingliskeelne versioon.


4 Selgitus kasumi ja kahjumi jaotamise kohta

K?esolev selgitus ei ole EKP 2019. aasta finantsaruande osa.

Koosk?las EKPSi p?hikirja artikliga 33 kantakse EKP puhaskasum üle j?rgmiselt:

  1. summa, mille m??rab EKP n?ukogu ja mis ei v?i ületada 20% puhaskasumist, kantakse üle üldreservfondi piiranguga, et see ei ole suurem kui 100% kapitalist;
  2. ülej??nud puhaskasum jaotatakse EKP osanike vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega.[43]

Kui EKP kannab kahjumit, v?ib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP n?ukogu otsuse p?hjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud riikide keskpankadele koosk?las EKPSi p?hikirja artikliga 32.5.[44]

EKP 2019. aasta puhaskasum oli 2366 miljonit eurot. EKP n?ukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2020 kasumi vahejaotuse k?igus euroala riikide keskpankade vahel 1431 miljonit eurot. Samuti otsustas n?ukogu jaotada ülej??nud 935 miljoni euro suuruse kasumi euroala riikide keskpankade vahel.

? Euroopa Keskpank 2020

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.auexnv.com.cn

K?ik ?igused on kaitstud. Taasesitus ?ppe- ja mitte?rilistel eesm?rkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Terminite kohta saab t?psemat teavet EKP seletavast s?nastikust (ainult inglise keeles).

HTML ISBN 978-92-899-4100-6, ISSN 2443-4841, doi:10.2866/6112, QB-BS-20-001-ET-Q


[1]ümardamise t?ttu ei pruugi tegevusaruandes esitatud arvud t?pselt ühtida toodud kogusummadega ja esitatud protsendid ei pruugi t?pselt kajastada absoluutv??rtusi.
[2]Finantsaruanne h?lmab bilanssi, tulude ja kulude aruannet ning seonduvaid m?rkusi. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab finantsaruannet, tegevusaruannet, audiitori j?reldusotsust ning selgitust kasumi ja kahjumi jaotamise kohta.
[3]Protokoll Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga p?hikirja kohta.
[4]Varaostukava h?lmab kaetud v?lakirjade kolmandat ostukava, varaga tagatud v??rtpaberite ostukava, avaliku sektori v??rtpaberite ostukava ja ettev?tlussektori v??rtpaberite ostukava. EKP ei omanda v??rtpabereid ettev?tlussektori v??rtpaberite ostukava raames. Lisateavet varaostukava kohta saab EKP veebilehelt.
[5]2019. aastal suurenes eurosüsteemis ringluses olevate europangat?htede koguv??rtus 5%, ulatudes 1293 miljardi euroni. EKP osa ringluses olevate europangat?htede koguv??rtusest on 8% ning seda kajastatakse kirjetes ?Ringluses olevad pangat?hed” ja ?Eurosüsteemisisesed n?uded”.
[6]Vt 12. septembri 2019. aasta pressiteade EKP n?ukogu otsuste kohta.
[7]Amortisatsioon tuleneb arvestusp?him?ttest, mille j?rgi tuleb v??rtpaberite v??rtus aja jooksul l?ppt?htajale l?henedes üles- v?i allapoole ümber hinnata s?ltuvalt sellest, kas need osteti nimiv??rtusest madalama v?i k?rgema hinnaga. Varaostukava varad on keskmiselt ostetud ülekursiga, mis t?hendab, et muude tingimuste samaks j??des nende bilansiline v??rtus aja jooksul v?heneb.
[8]V?lisvaluutapositsioon h?lmab varasid, mida kajastatakse bilansikirjetes ?N?uded v?lisv??ringus euroala residentide vastu – pangakontode j??gid, v??rtpaberiinvesteeringud, v?lislaenud ja muud v?lisvarad” ja ?N?uded v?lisv??ringus euroala residentide vastu”.
[9]EKP j?relevalveülesannete t?itmisega seotud kulud kaetakse j?relevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest iga-aastastest j?relevalvetasudest.
[10]Bilansi kirje ?ümberhindluskontod” h?lmab ka t??suhtej?rgsete hüvitiste ümberhindamisi.
[11]Tulu, mida EKP saab ringluses olevatelt europangat?htedelt, h?lmab tulu, mis tekib EKP-le intressidelt, mis tulenevad eurosüsteemisisestest n?uetest, mis EKP-l on riikide keskpankade vastu ja mis on seotud EKP 8% suuruse osaga ringluses olevatest europangat?htedest.
[12]J?relevalvetasud kajastatakse kategoorias ?Muu tulu ja kulu” (vt joonis 11).
[13]Eeldatav puuduj??k on t?en?osusega kaalutud keskmine kahjum, mis realiseerub (1–p)% k?ige negatiivsemate stsenaariumite korral, kusjuures p t?histab usaldatavustaset.
[14]Riskide modelleerimise metoodika kohta vt l?hemalt ?The financial risk management of the Eurosystem’s monetary policy operations”, EKP, juuli 2015.
[15]Operatsioonirisk on m??ratletud kui negatiivne finants-, ?ri- v?i mainem?ju, mis tuleneb isikutest, sisemiste juhtimis- ja ?riprotsesside ebapiisavast rakendamisest v?i mittetoimimisest, protsesside aluseks olevate süsteemide h?iretest v?i v?listest sündmustest (nt loodus?nnetused v?i v?lised rünnakud).
[16]L?hemat teavet EKP juhtimisstruktuuri kohta saab EKP veebilehelt.
[17]EKP üksikasjalikud arvestusp?him?tted on s?testatud EKP 3. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2016/2247 EKP raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; koos muudatustega), ELT L 347, 20.12.2016, lk 1. Selleks et tagada eurosüsteemi majandustegevuse ühtne raamatupidamisarvestus ja finantsaruandlus, tugineb see otsus EKP 3. novembri 2016. aasta suunisele (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse ?igusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; koos muudatustega), ELT L 347, 20.12.2016, lk 37. K?nealused p?him?tted (mida vaadatakse l?bi ja ajakohastatakse korrap?raselt) on koosk?las EKPSi p?hikirja artikli 26.4 s?tetega, mis n?uavad koosk?lastatud l?henemist eurosüsteemi majandustegevuse raamatupidamisarvestust ja finantsaruandlust k?sitlevatele eeskirjadele.
[18]Haldustuludega seotud viitlaekumiste, halduskuludega seotud viitv?lgade ja eraldiste puhul on miinimumsummaks 100 000 eurot.
[19]31. detsembri 2019. aasta seisuga osalesid TARGET2s j?rgmised euroalav?liste liikmesriikide keskpangad: Bulgaaria keskpank (Българска народна банка), Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka), Poola keskpank (Narodowy Bank Polski), Rumeenia keskpank (Banca Na?ional? a Romaniei) ja Taani keskpank (Danmarks Nationalbank).
[20]T??tajate vabatahtlike sissemaksetega kogutud vahendeid v?ib pensioniikka j?udmisel kasutada t?iendava pensioni ostmiseks. Sellest hetkest lisatakse k?nealune pension m??ratud v?ljamaksega seotud kohustusele.
[22]Pangat?htede jaotamise alus – protsentuaalne v??rtus, mis tuleneb EKP osa arvesse v?tmisest europangat?htede koguv?ljalaskes ja kapitali m?rkimise aluse kohaldamisest riikide keskpankade osale selles kogusummas.
[25]Vastab 504,8 tonnile.
[26]Asjaomases v?lisv??ringus nomineeritud varad miinus kohustused, mille suhtes kohaldatakse valuuta ümberhindlust. Need kajastatakse kirjetes ?N?uded v?lisv??ringus euroalav?liste residentide vastu”, ?N?uded v?lisv??ringus euroala residentide vastu”, ?Viitlaekumised ja ettemakstud kulud”, ?Bilansiv?liste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused” (kohustuste poolel) ning ?Viitv?lad ja ettemakstud tulud”, v?ttes arvesse valuutaforvardeid ja valuutavahetustehinguid bilansiv?listes kirjetes. Ei sisalda v?lisv??ringus nomineeritud finantsinstrumentide hinna ümberhindlusest saadud tulu.
[27]EKP ei omanda v??rtpabereid ettev?tlussektori v??rtpaberite ostukava raames.
[28]Varaostukava h?lmab kaetud v?lakirjade kolmandat ostukava, varaga tagatud v??rtpaberite ostukava, avaliku sektori v??rtpaberite ostukava ja ettev?tlussektori v??rtpaberite ostukava (CSPP). Lisateavet varaostukava kohta saab EKP veebilehelt.
[29]Turuv??rtused on ligikaudsed ja tuletatakse turunoteeringute alusel. Kui turunoteeringud ei ole k?ttesaadavad, arvutatakse turuv??rtused eurosüsteemi sisemudelite abil.
[30]Alates 16. m?rtsist 2016 on eurosüsteemi p?hiliste refinantseerimisoperatsioonide intressim??r olnud 0,00%.
[31]V??rtpaberilaenutehingud, millega ei kaasne aasta l?pu seisuga investeerimata sularahatagatisi, kajastatakse bilansiv?listel kontodel (vt lisa kirje 6 ?V??rtpaberilaenuprogrammid”).
[32]EURO1 ja RT1 on maksesüsteemid, mida k?itab ABE CLEARING S.A.S à capital variable (EBA Clearing).
[33]Jooksva t??alase teenistuse kulutuste hinnanguline suurus arvutatakse eelnenud aasta diskontom??ra alusel.
[34]Osakaalusid korrigeeritakse ka iga kord, kui muutub EKP kapitali sissemakseid tegevate ELi liikmesriikide keskpankade koosseis.
[35]Korrigeerimisel kasutatavad statistilised andmed teatas EKP-le Euroopa Komisjon koosk?las eeskirjadega, mis on s?testatud n?ukogu 15. juuli 2003. aasta otsuses statistiliste andmete kohta, mida kasutatakse Euroopa Keskpanga kapitali m?rkimise aluse kohandamisel (2003/517/Eü; ELT L 181, 19.7.2003, lk 43).
[36]EKP ei osta v??rtpabereid ettev?tlussektori v??rtpaberite ostukava raames, seega puuduvad ka vastavad varad, mida laenuandmise eesm?rgil k?ttesaadavaks teha.
[37]Kui sularahatagatised on aasta l?pu seisuga reinvesteerimata, kajastatakse vastavad tehingud bilansikirjetes (vt lisa kirje 8 ?Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees” ja kirje 10 ?Kohustused eurodes euroalav?liste residentide ees”).
[40]T?ist??ajale taandatud t??tajate arv on m??tühik, mis on v?rdne ühe t??taja t??ajaga aastas, kui see isik t??tab t?ist??ajaga. Andmed h?lmavad t?htajatu, t?htajalise v?i lühiajalise lepinguga t??tajaid ja EKP diplomij?rgses programmis osalejaid proportsionaalselt nende t??ajaga. Samuti on h?lmatud emapuhkusel ja pikaajalisel haiguspuhkusel olevad t??tajad, kuid mitte palgata puhkusel olevad t??tajad.
[41]Brutosummad, millest arvatakse maha tulumaks ELi eelarvesse.
[42]EKP juhatuse ja j?relevalven?ukogu praeguste liikmete pensionidega seotud netosumma kohta, mis kajastub tulude ja kulude aruandes, vt lisa kirje 12.3 ?Mitmesugused muud kohustused”.
[43]Euroalav?liste riikide keskpankadel ei ole ?igust saada osa EKP jaotatavast kasumist ja nad ei ole kohustatud rahastama EKP v?imalikku kahjumit.
[44]Vastavalt EKPSi p?hikirja artiklile 32.5 jaotatakse riikide keskpankade valuutakasum riikide keskpankade vahel v?rdeliselt nende EKP kapitali sissemakstud osadega.
北京pk赛车10官网 百宝彩官网 即时188篮球比分 股票配资中心 福建22选5 河南22选5 排列三吧 日本股票指数走势图 北单比分直播新浪 黑龙江6例 3d字谜图谜汇总汇 如何开通股票融资费用 福建31选7 排列开奖结果5 五分彩 丧尸来袭 今日3d定胆预测分析